“Alo Streimann on meeskonnatööle orienteeritud, enesekindel, uuendustele avatud, stabiilne ja vastutustundlik. Ta on juht, kes on valmis võtma riske ja võib olla jõuline, kuid otsustes õiglane,” kirjutas personaliotsingufirma Fontes eelmise aasta mai lõpus oma soovituskirjas Eesti Posti arendusdirektori kohale kandideerinu kohta.

Streimanni jaoks loodi nõukogu otsusega varem kaheliikmelisse Eesti Posti juhatusse lisakoht. See oli vaid eelmäng tollase majandusministri Liina Tõnissoni soosiku upitamisel Eesti Posti juhi kohale.

Ootamatult sekkus plaani aga ajakirjandus, kes avaldas, kuidas Streimann oli aastate eest purjuspäi põhjustanud raske auto- avarii ning jätnud raskelt vigastada saanud tütarlapse saatuse hoolde. Katteta antud lubaduste ja heausksete inimeste tõttu pääses Streimann kriminaalasjast.

Teiseks avalikustati Streimanni tegevus Kohtla-Järve Soojuse juhatajana aastatel 1998-1999, kust ta pidi lahkuma, sest ajas segamini ettevõtte ja isikliku rahakoti.

Pärast seda teatas Alo Streimann eelmise aasta oktoobris, et ei soovi kandideerida Eesti Posti juhatuse esimeheks, samal ajal oli ta aga peadirektori kohusetäitja ehk ettevõtte sisuline juht.

##Keskerakondlase Kalev Kaalu juhitud ettevõttenõukogu sattus ebamugavasse seisu. Peale tema kuulusid erakonnakaaslastest nõukogusse veel Küllo Arjakas ja Kostel Gerndorf. Ning kõigele vaatamata valis nõukogu Streimanni lõpuks siiski juhatuse esimeheks. Sellel vastutusrikkal ametikohal jõudis Streimann töötada ainult üheksa kuud.

Soliidsed soovitajad

Aastatel 1998-1999 töötas Alo Streimann Kohtla-Järve Soojuse juhatuse esimehena. 1999. aastal Streimanni vallandanud Sandor Liive on tunnistanud: “Vallandamise põhjuseks oli tõesti firma ja enda rahakoti segiajamine.” Samuti väitis Eesti Energia finantsjuht Liive, et Streimann maksis ettevõttelt omastatud raha tagasi. Sama kinnitas Eesti Päevalehele ka Streimann, öeldes, et maksis “ammu-ammu kogu summa tagasi”.

Pärast Eesti Posti juhatuse liikmeks saamist ütles Streimann Eesti Päevalehele: “Personaliotsingufirma Fontes valis mind Eesti Posti juhatuse liikme kohale 25 kandidaadi seast. Loomulikult uuris selline tuntud firma igakülgselt minu tausta. Tean, et nad helistasid ka Sandor Liivele, kes andis minu kohta väga positiivse iseloomustuse.”

Tollane nõukogu liige, Kesk- erakonna peasekretär Küllo Arjakas väitis sama: “Nõukogu valis Streimanni ametisse personalifirma Fontes esitatud kandidaatide seast. Meil ei olnud mingit põhjust mitte usaldada omal alal väga tuntud firmat.”

Eesti Päevalehe käsutuses olevas Fontese soovituskirjas väidetakse Streimanni kohta aga lakooniliselt: “Kandidaat lahkus ettevõttest, kuna tekkisid erinevad arusaamad nõukoguga.” Et tegelikult Streimann vallandati ja arusaamatuste põhjuseks oli firma raha omastamine, jättis Fontes seletamata.

Päevalehe käsutuses olev Ida-Viru maksuameti maksurevisjoni aruanne annab võimaluse hinnata Streimanni “ettevõtte ja isikliku tasku segiajamise” suurust.

1998. aasta novembrist kuni 1999. juunini kasutas Streimann erisoodustusi 794 141 krooni ulatuses. Siia on arvatud kulutused, mille kohta on esitatud maksekviitungid või kasutatud ettevõtte krediitkaarte.

Tehingutes torkavad silma ostud Tallinna Kaubamajast, restoraniarved, hotellikulud. Eraldi märgib maksurevident Alo Streimanni koolituskulusid Eesti kõrgemas kommertskoolis (27 950 krooni) ning ettevõttes mittetöötanud Annika Streimanni koolituskulusid samas õppeasutuses 25 700 krooni ulatuses.

Revisjoni tulemusena korrigeeris Ida-Viru maksuamet oluliselt ettevõtte makstud makse perioodil 01.07.1998–31.08.1999. Nii pidi Kohtla-Järve Soojus maksma juurde tulumaksu ja sotsiaalmaksu erisoodustustelt 211 000 krooni, sotsiaal- ja ravikindlustusmaksu 118 000 krooni.

Samuti Eesti Päevalehe käsutuses olev Eesti Energia sisekontrolli akt täpsustab veelgi Streimanni finantstegevust: Streimanni krediitkaardiga sooritatud tehingute osas puudus kuludesse kandmise alus summas 84 750 krooni; töölähetus Taani ja Saksamaale, millele Streimann ise alla kirjutas, läks firmale maksma 54 586 krooni, kusjuures kuludokumendid ei olnud aktsepteeritavad raamatupidamisseaduse kohaselt ning puudus aruanne; Streimanni ametikorteris tehti ebaseaduslikult firma kulul remonti koguni 403 865 krooni eest.

Endised partnerid kaasa

Eriti huvitav on sisekontrolli aktis Kohtla-Järve Soojuse hankepoliitika osa. “Hangitavate teenuste ja ostetavate kaupade puhul on enamasti hankekonkurss korraldamata. Seetõttu pole võimalik üheselt hinnata mitmete hangete reaalset maksumust,” tõdeti aktis.

Näiteks on 1998. aasta oktoobrist järgmise aasta aprillini osutanud Kohtla-Järve Soojusele teenuseid järgmised firmad: suhtekorraldusfirma KPMS 593 386 krooni eest; müügisüsteemi audit firmalt AS Helmes 303 000 krooni eest, juriidiline nõustamine Aivar Pilve advokaadibüroolt (advokaat Margus Fink) summas 552 050 jne.

Kui kõrvutada seda nimekirja 9 kuuga, mil Streimann juhtis Eesti Posti, näeme samade firmade muutumist postifirma partneriteks. Eesti Posti juhatuse aruandest tänavu esimese poolaasta kohta selgub, et KPMS on osutanud Eesti Postile suhtekorraldusteenuseid 1 056 000 krooni eest, Helmes on teinud infotehnoloogia auditi 661 400 krooni eest ning Aivar Pilve advokaadibüroo on osutanud juriidilist teenust 253 350 krooni eest. Näiteks KPMS koostatud õhuke üldine jutuke kõlava pealkirjaga “Eesti Posti sponsorstrateegia” läks ettevõttele maksma 73 000 krooni.

Streimanni juhtimisstiil

Lugedes Eesti Posti juhatuse aruannet vastuseks ettevõtte nõukogu esitatud küsimustele, torkab silma Streimanni erakordne põhjendamisoskus.

Näiteks võrreldes 2002. aasta esimese poole 32 miljoni krooni suurust kasumit selle aasta esimese poole 15 miljoniga, leidis Streimann hea seletuse: tema kinnitusel ületas see 2 miljoni krooni võrra planeeritud kasumiplaani. Ning tõepoolest kinnitas eelmine keskerakondlaste juhitud Eesti Posti nõukogu kasumiplaaniks sel perioodil 13 miljonit krooni.

Kallitest Suzuki džiipidest, mida osteti juhtkonnale kümme tükki, on Eesti Päevalehes juba juttu olnud. Samuti on juttu olnud enese pidurdamatust premeerimisest ja juhtkonna tohutust kulude kasvust.

Kuid Streimann ei unustanud ka uusi töölevõetud kaastöötajaid juhtkonnas. Märkimisväärse tööpanuse eest selle aasta esimesel poolel lasi Streimann premeerida näiteks kahe kuupalga ulatuses (21 000 krooni) oma sekretäri, kes võeti ettevõttesse tööle alles selle aasta jaanuari lõpus, ja teisi uusi kolleege.

Kui nõukogu delikaatselt preemiamaksmisele tähelepanu juhtis, oli Streimannil põhjendus olemas – eelmine juhtkond diskrimineeris ettevõttes noori. Eesti Posti staažikad töötajad võisid sellistest palganumbritest ja preemiatest ainult unistada.