Trupp jäi pommitamises peavarjuta, mitmete asjaolude kokkusattumuse tõttu sai teater ajutised ruumid Süda 3 majja.

Nimelt elasid selles majas näitleja ja lavastaja Kaarel Söödor ning tema abikaasa - näitleja, muusikajuht ja lavastaja Magda Söödor. Kaarel Söödor töötas 1933-1940 Ugalas, 1940-1941 Estonias ning 1941-1944 näitejuhina Töölisteatris, mis tollal kandis nime Väiketeater.

Hugo Malmsteni fenomenaalne mälu

Magda Söödor juhtis 1930. aastate algul Türil orkestrit ja harrastusteatrit. Just sel ajal lahkus Süda 3-1 korterist Söödorite allüürnik, ning teatraalidest perekond pakkus vabanenud korteriosa Töölisteatrile bürooruumideks.

Arvatavasti asusid samas majas ka teatri harjutusruumid.

Sõjaaja rusuvas meeleolus oli üheks hädavajalikuks tööks pommitamisel hävinud Eduard Oja muusikalavastuse “Rätsep Õhk” partituuri taastamine.

Helilooja, solistide ja näitleja visa töö tulemusena see lõpuks ka õnnestus. Palju abi oli partituuri taastamisel näitleja Hugo Malmsteni erakordsest mälust. Juba 1944. aasta mais esineti muusikalavastusega ringreisil, etendusel oli kõikjal väga suur menu.

Teatri majandamisega tegeles tollal direktor Kaarel Sahk.

Nõukogude repressioonide kartusel lahkusid Magda ja Kaarel Söödor 1944. aastal Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse.

Kohe pärast nõukogude võimu kehtestamist muudeti töölisteater Eesti NSV Riiklikuks Noorsooteatriks. Direktor Kaarel Sahk andis 1944. aasta oktoobris Süda tänava ruumid üle Noorsooteatri direktorile Leo Martinile. Noorsooteater kasutas neid ruume kuni 1948. aasta esimese pooleni.

Teatritrupp kasvas igal aastal jõudsalt

Seal paiknesid teatri büroo, kaks harjutussaali, direktori kabinet, õmblustöökoda, kaadrite osakond ning isegi väike söökla. Kokku oli teatri kasutuses 238 ruutmeetrit pinda. Teatrile kuulus veel üks väike ühekorruseline puumaja aadressil Imanta 44, kus asusid töökojad ja nukutrupp.

1944. aastal oli Noorsooteatri palgal 129 inimest, järgmise aasta alul aga juba 150. Proovidega alustati 19. oktoobril 1944 ning esimene etendus toimus sama aasta 30. detsembril. 1945. aastast tegutses Noorsooteatri juures 21-liikmeline õpperühm.

Teatri tuumiku moodustasid endise töölisteatri näitlejad Anna Tamm, Aleksander Teetsov, Aleksander Mägi, Katrin Välbe, Helle Raa-Eskola, Enn Toona, Helmut Vaag, Helmi Tohvelman jpt.

Noorsooteater lõpetas oma tegevuse 1948. aastal, kui ta ühines Draamateatriga. Pärast ühinemist kandis teater lühikest nime Uus Teater.

Süda 3 teisel korrusel elas alates 1947. aastast lavastaja ja näitleja Leo Martin, kes töötas 1930-1934 näitlejana Vanemuises ja 1936 - 1941 Draamateatris.

1973 aastaks sai Martinist pärast pikka näitleja- ja lavastajakarjääri Eesti Raadio pearežissöör.

Majas elas ka teisi näitlejaid, näiteks 1948. aasta septembrist kuni 1949. aasta oktoobrini elas seal Priit (Friedrich) Raudkivi, kes töötas kuni 1959. aastani Draamateatris. Samas elasid veel Noorsooteatri nukunäitleja Agnes Holt ja hilisem Draamateatri peanäitejuht Alfred Rebane.