Erakõrgkoolide seas on nõrgemad kas välja surnud või liitunud mõne avalik-õigusliku ülikooliga. Viimati näiteks liitus akadeemia Nord Tallinna ülikooliga.

Magistrikraadi saab sellest sügisest omandada vaid kolmes eraülikoolis. Doktoriõppesse saab astuda ainult Estonian Business Schooli (EBS). Kui mitte arvesse võtta rakenduskõrgharidust andvate erakõrgkoolide üliõpilaskonda, siis moodustab EBS-i tudengite arv eraülikoolide kogu üliõpilaste arvust peaaegu poole. Erakõrgkoolide hiilgeaajad on paraku möödas. Kui EBS, Mainori kõrgkool ja Euroakadeemia välja arvata, on teistes kõrgkoolides marginaalne tudengite arv.

Tuleb eristuda

EBS-i rektor Peeter Kross ütles, et eraülikool on rahaliselt töövõimeline alates tuhandest tudengist. Kuid oluline on ka see, et eraülikool eristuks millegi poolest kas Tartu ülikoolist või mõnest Tallinna ülikoolist.

EBS-i eristab teistest praktilisem haridus ja rahvusvahelisem õpe. „Meie tudengid ütlevad ise, et nad tulevad sellepärast EBS-i, sest meilt saab praktilisema kõrghariduse. Meil on õppejõududeks inimesed, kes ise samas valdkonnas tegutsevad,” rääkis Kross.

Üks kolmest veel tegutsevast eraülikoolist on 1997. aastal asutatud Euroakadeemia. Kunagise Euroülikooli nimega õppeastutuses õppis kevadise seisuga ligi 1100 tudengit, kellest 200 sai jaanipäeva paiku lõputunnistuse.

Euroakadeemia rektor Jüri Martin suhtub kooli tulevikku optimistlikult. Veel sel sügisel loodetakse immatrikuleerida vähemalt 300 uut tudengit. Aga hiljuti sai Euroakadeemia Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuurilt negatiivse hinnangu kunstide õppekava grupis magistri tasemel. Teistes õppegruppides on Euroülikool vajalikud akrediteeringud kätte saanud.

Martin ei oska ennustada, kui palju eraülikoole ja -kõrgkoole paari-kolme aasta pärast Eestisse alles jääb. Rektori sõnul sõltub see arv liigselt riigi hariduspoliitikast, mis väga erakoole ei pooldavat. „Eks neid ikka vähemaks jääb. Kõigepealt jääb gümnaasiumilõpetajaid vähemaks, siis jäävad õppejõud vanemaks ja neid ei jätku kõikidele koolidele,” selgitas Martin.

Veel tuleb arvesse võtta, et kõrgharidust andvad erakoolid küsivad tudengite käest aastas ligi 50 000–60 000 krooni. Kui mõni aasta tagasi tellis riik koolitustellimusena tudengeid ka erakoolidest, siis nüüd on eraülikoolide rektorite sõnul riigilt raha saamine harv ime.

Kolmas Eestis tegutsev eraülikool on EELK usuteaduse instituut, mille eesmärk on anda usuteadusalast haridust. Ülikoolis õpib stabiilselt juba aastaid saja tudengi ringis.

Kvaliteediagentuur lööb korra majja

•• Selleks et Eestis antav kõrgharidus oleks konkurentsivõimeline ning seda tunnustataks ka teistes arenenud riikides, on loodud Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuur.

•• Agentuuri juht Heli Mattisen ütles, et Eestis on küllalt näiteid, kus üliõpilased on astunud erakõrgkooli ja seal ka mõne akrediteerimata eriala lõpetanud, kuid riiklikult tunnustatavat diplomit ei ole neile väljastatud.

•• Mõne üliõpilase jaoks oli diplomita jäämine pettus.