Suhkru hinnapomm teeb rahva nutikaks
Viimastel nädalatel toimunud suhkru hinna tõus paneb inimesed poes ahhetama ja rahakoti raskust kaaluma. Eile leidsin Rakvere kalleima suhkru Selverist – 23 krooni ja 31 senti ehk ligi viis krooni rohkem kui linna odavaim. Just niimoodi, vanas rahas, arvutasid keskpäevased ostjad, kellele euronumbrid on endiselt võõravõitu.
Siiski võtab rahvas järjekordset hinnašokki vastu stoilise rahuga, mainides vaid, et ju tuleb mooside asemel tänavu enam mahla vaaritada. Keskealine Ester, kes poes kaua suhkrupakki käes kaalus, arvas, et sügisel võib pannkoogi peale panna ka vähema suhkruga toormoosi. Karvase lõuaga Toomas naeris, et puskaripruulimisele on nüüd põnts pandud. Õnneks oli ta kevadel kõvasti magusat kase- ja vahtramahla keldrisse pannud, mis nüüd pidavat juba kenasti käärima ja laulu lahti võtma.
„Oh, oleks teadnud, et suhkruga ka põrutavad, oleks suhkrupeeti külvanud,” kostis turult bussijaama poole suunduv külamees Ants. Tal oleks rääkida mitu lugu, kuidas eri okupatsioonide ajal peedist suhkrut tehtud, aga paraku tuleb bussile tõtata.
Mõned memmed arvasid, et suhkru hinna tõusu põhjuseks on Euroopa Liidule tagasi makstav suhkrutrahv. Sest kelle taskust see võetakse – ikka rahva omast!
MTÜ Virumaa koostöökogu tegevjuht Aili Ilves andis veebi vahendusel teada: „Suhkru hind teeb muret muidugi. Alles pakuti paari head moosi- ja siirupiretsepti, mida tahaks proovida. Proovingi, kuigi paar kilo suhkrut jälle läinud. Äkki hoiaks kuskilt millegi arvel kokku – liha söömisega näiteks. Kitsad ajad sunnivad leidlikuks. Eesti perenaine on nii nutikas, et igast olukorrast tuleb välja.”
Soomes põhjapolaarjoone taga Sodankyläs elav Marika andis suhkruteemal internetti postitatud küsimuse peale teada, et varem, kui lapsed olid väikesed, kulus tal aastas suhkrut söögiks ja moosideks kuni 150 kilo. Aga praegu vaid kolmandik sellest, sest ta külmutab marju ja teeb ka külmutatud toormoose. Marika lisas: „Poes on suhkru hind 0,68–0,75 eurot.”
Soome eestlanna tähelepanek pole eriline. Nii mitmedki soomlased on imestanud, kuidas Eesti suhkur võib Soome omast 40 eurosendi võrra kallim olla. Sama teemat on käsitlenud ka sealne ajaleht Taloussanomat, leidmata hinnaerinevuse põhjust.
Soome väidetavasti 30 aasta kõrgeima suhkru hinna peapõhjused olla Brasiilia põud ja Austraalia üleujutused. Ka Eestis näidatakse näpuga maailmaturu muutuste poole, aga maailmaturg on meil ju ühine…
Tuleb oodata uut saaki
•• „See on minu jaoks kogu aeg müstika, kuidas Eestis püsib Euroopa üks kallimaid suhkruhindasid,” ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
•• Kaupluseketi omanik Oleg Gross oskab ühe põhjuse nimetada – Eesti on suhkru hulgiostudes nii väike tegija, et kauplemisruumi pole. „Pealegi, kui nõudmine ületab pakkumist, siis hind ei muutu,” leidis Gross. Tema hinnangul lähiajal suhkru hind pigem tõuseb kui langeb ja hinnaleevendus tuleb alles uue saagiga. Sama on väitnud ka hulgimüüjad.
