„Adiós al bonito sueño de Europa”. Nii pealkirjastas Almería kohalik ajaleht La Voz de Almería leheküljelise loo sellest, kuidas kohalik meeskond jäi Challenge Cupi 1/8-finaali kordusmängus Saaremaale 1 : 3 alla. „Hüvasti ilus unistus Euroopast,” aitas üks abivalmis senjoriita kohvikus pealkirja eestlastele tõlkida. Kui Almería Unicaja brasiillasest nurgaründaja Guilherme Hage päev pärast mängu eestlaste hotellist möödus ja viisakalt teretusi vahetati, oli ta tõesti räsitud ja löödud moega. Mõned päevad varem kaotati Hispaania karikafinaal dramaatiliselt 2 : 3, nüüd sai otsa ka eurotee.

Võõrsil vägevat mängu näidanud ja kodus saadud 2 : 3 kaotuse eest revanši võtnud saarlaste eurounistus seevastu elab edasi. Tõsi, veerandfinaalis ootab ees Challenge Cupi suursoosik Milano Powervolley, Itaalia kõrgliigas viiendat kohta hoidev tipptiim, mis sügisel nahutas isegi Robert Tähe tööandjat Perugiat. Laupäeval Málagast tagasi Riiga lennates pakkus intellektuaalset väljakutset küsimus: mis on tõenäolisem – kas Milano seljatamine või see, et lennukimootor ütleb taas üles ja tuleb jälle teha hädamaandumine, nagu saarlastega juhtus Hispaaniasse minnes?

1. pilt: hirm ja kergendus
Libero Johan Vahter (esiplaanil) ei salga: mootoririke tekitas väga kõheda tunde.

Kõva pauk mootoris. Ehmunud stjuardessid tõttavad akende juurde uurima, mis juhtus. Reisijatele jääb segaseks, kui tõsise probleemiga on tegu. Kui piloot teatab, et pidi rikke tõttu ühe mootori välja lülitama ning nüüd tuleb Airbus A220-300 ümber pöörata ja hoopis Bordeaux’s maanduda, muretseb igaüks eri määral. Kes palju, kes vähem, kes sootuks mitte. Summana on surmahirmu 11 kilomeetri kõrgusel ikka tublisti, aga see jääb pigem inimeste sisemusse. Paljudele jõuab olukorra tõsidus kohale hiljem. Näiteks siis, kui Prantsusmaal tervitab 149 reisijat neli tuletõrjeautot, millele õnneks ei ole tööd pakkuda. Maandumine on laitmatu ja puhkeb kõva aplaus.
Statistika järgi ütleb keskmiselt üles üks mootor 10 000 lennutunni kohta. Tõenäosus, et mõlemad mootorid hakkavad streikima, on seega kaduvväike. Ja teoreetiliselt on võimalik maandada lennukit isegi sel juhul. Ent sellise trikiga hakkama saanud piloot tunnistas ühes dokumentaalfilmis, et hilisema 20 aasta jooksul pole see tal lennumatkuril enam õnnestunud.
Õnneks ei saanud Prantsusmaa tuletõrje pärast Bordeaux’ lennuväljal toimunud hädamaandumist tööd.

Seega 4,5-tunnise tagasilennu puhul võiks ühe mootori rikke tõenäosus olla rusikareeglina 0,045%. Kahe mootoriga lennuki puhul on tõenäosus, et üks ütleb üles, 0,09%. Kuid konkreetseid Pratt & Whitney toodetud PW1500G mootoreid on mullu rivist välja langenud kolm. Selle puhul on tõenäosus ilmselt märksa suurem. Probleemi uuritakse, lahendust nähakse tarkvara uuenduses, mis peaks toimuma sel kevadel.

2. pilt: kirglik blokipidu

Need näod ütlevad kõik. Ütleb ka suu. 34-aastane Keith Pupart, kes on korra varemgi Tallinna Selveriga eurosarjas kaheksa hulka jõudnud, kinnitab: seekord on edu märksa magusam. Ikkagi kodusaare ees! Veerandfinaalist kaugemale pole Eesti klubid eurosarjades kunagi jõudnud. Varem esikaheksakoht rahalist boonust ei toonud, nüüd saab Saaremaa esimese Eesti klubina „kopika” tagasi. 10 000 eurot ei kata küll päris Hispaania reisi kulutusi, aga on abiks ikka.

Treener Ioannis Kalmazidis on avamängust järeldused teinud, muudab veidi algasetust ja üritab ennustada vastaste juhendaja vastukäike. „Kahes esimeses geimis alustasime veidi teistmoodi ja kolmandas veel hoopis teisiti. Siis ootasin, et tema muudab nüüd omakorda asetust, aga ta ei teinud seda. See on natuke nagu male,” naerab pärast võitu suurt kergendust tundev Kalmazidis. Just kolmas geim kaotatigi, neljandas pandi asi kindlalt paika – 25 : 16.

Mida on Kalmazidis muutnud võrreldes Saaremaa eelmise lootsi Urmas Taliga? Eelkõige bloki-kaitsetaktikat, mis on paranenud, selgitavad mängijad, kelle sõnul on nüüd juhtnöörid konkreetsemad. See väljendub ka protokollis. Mängus Almeríaga said saarlased 14 blokki (Henri Treialilt kuus). Kokku on nad Kalmazidise ajal sulustanud vastaseid keskmiselt 2,8 korda geimis. Kui jätta välja uue treeneri nõudmistega kohanemiseks kulunud kolm esimest mängu, on see näit isegi 3,3.

3. pilt: liiv ja rahulolu
Töö tehtud, nüüd on puhkeaeg. Alari Saar, Markus Uuskari ja Keith Pupart, ees Rauno Tamme ja Artis Caics

Klubi tegevjuht Hannes Sepp rehkendab, et logistiliselt ei annaks mängujärgsel päeval kohe tagasi reisimine midagi – viimasele parvlaevale ei jõuaks –, ning langetab otsuse, et reedel ollakse rahulikult Almerías ja tagasi sõidetakse laupäeval. Tänu sellele on meestele autasuks puhkepäev palmide all. See on päev täis vaikset rahuolu, tähistamiseks annab põhjust ka Sepa sünnipäev.

Mõni läheb meeskonna vahvate fännidega Alhambra paleed uudistama. Kes ei soovi kokku nelja tundi bussis veeta, lesib niisama rannas, ei peljata jahedat merevettki. See on vaikus enne tormi. Nüüd ootab saarlasi tihe graafik: sel nädalavahetusel tuleb kodus Jelgava ja Riiaga mängides kindlustada Balti liiga põhiturniiri võit; esmaspäeval reisitakse Milanosse, kus on mäng kolmapäeval; tagasi tulles seisab võõrsil ees Balti liiga veerandfinaal, ilmselt Jelgavaga; seejärel võõrustatakse 4. veebruaril itaallasi ja 7. märtsil on Jelgavaga kodus teine mäng, vajaduse korral 8. kolmas; Balti liiga final four peetakse 13.–14. Nii et kui Jelgava otsa ei komistata, peetakse 22 päevaga kaheksa väga olulist matši.

Ahjaa, milline on siis tõenäosus võita Milanot, mille ohtlikumateks mängijateks on suvel Eesti koondise vastu põranda auklikuks tulistanud hollandlane Nimir Abdel-Aziz ja Serbia koondise kapten Nemanja Petrić? „Kui küsid seda kihlveoportaalide koefitsiendimeistritelt, ütlevad nad: null! Aga spordis võib kõike juhtuda,” kostab Kalmazidis.

Portaalid pakuvad saarlaste võidu tõenäosuseks ilmselt heal juhul paar protsenti. Aga kui saarlastel juhtus statistiliselt väga ebatõenäoline lennukirike, siis miks ei või nüüd juhtuda nii, et Itaalia tippklubi mängumootorisse sokutatakse Almería rannalt kaasa võetud liivaterad?