Sutsti! lõunanaabritele unustatud metsavaheteid mööda külla
Seitse kilomeetrit Eesti piirist Läti poole Gaujienas ehk eesti keeles Koivaliinas laiutavad inimesed käsi: nad ei mäleta, millal nad selles sajanditepikkuse ajalooga Liivimaa külas eestlast viimati nägid.
Noor lätlannast müüjanna punastab ja otsib sõnu, kuidas eestlastele viisakalt öelda, et Eestis pole ta aastaid käinud ja pole eestlasi ka ammu näinud. Tõstab aga Läti õlled – mis ei maksagi vähem kui Eesti õlled – kollasesse kilekotti ning üritab võõramaalastega kiiremini toime saada.
Koolimaja nagu ülikool
19. sajandil ehitatud Gaujiena keskkool on Tartu ülikooli või isegi suurema lossi mõõtu hoone, kus uute ahjude ja heledate seintega koridori seinaääred on täis korralikke puuvirnu. “Koolivaheajaks valmis toodud,” selgitab 3. klassi juhataja Aija. “Ahjupuude tassimine on õpilaste ülesanne.”
Eestlast pole temagi Gaujienas ammu näinud. “Riias olen eesti keelt tänaval kuulnud ja kaks aastat tagasi käisime õpetajatega ekskursioonil Lõuna-Eestis. Kuus aastat tagasi sattus poeg koos looduskatsjaist sõpradega metsas seenel käies kogemata üle Eesti piiri ja piirivalvepatrull pidas nad kinni. Lõpuks saadeti kiri, et kriminaalasja siiski ei algatata, sest piiririkkumine oli esmakordne,” meenutab ta viimaste aastate juhtumeid. Kiusatust seitsme kilomeetri kauguselt üle piiri Eestisse uudistama tulla pole õpetajal eales tekkinud. “Meil on siin palju huvitavaid objekte, mida vaatama tulla,” kutsub õpetaja. “Juuli lõpus on oma väike laulupidu, kuhu tulevad koorid kogu Lätist ja välismaalt – need muusikapäevad on Riia konservatooriumi rajaja Jazeps Vitolsi sünniaastapäeva puhul,” teeb Aija kodukandile reklaami.
12. klassi neiud Aija ja Baiba räägivad ladusat inglise keelt ning kiidavad oma koduküla ilu lausa ülevoolavalt. “Kui mul kunagi lapsed tulevad, siis toon nad suviti siia ja näitan, et see on see ilus küla, kus ma üles kasvasin,” lausub Aija. “See on hea koht, aga siia me ei jää – meil pole siin tulevikku,” lisab Baiba. Tulevikumõtted käivad ülikooliõpingute suunas kusagil Euroopas.
Kopamees ja höövlijuht
19. sajandil olla Gaujiena külas elanud veidrik parun Wulf, kes kõik need suured mõisamajad ehitas. Mees pani ümbruskonna kohtadele nimed Euroopa pealinnade järgi. Need nimed on siiani on alles: Berliin, Pariis, London.
Läti naerusuine teehöövlijuht Ilgonis Gauls Martinovit‰ kiidab: “Meie alustasime varem kui Eesti teemehed, aga nemad tegid oma töö kiiremini ja paremini valmis.”
Eesti ekskavaatorijuht Valdur Vodi soovitab: “Minge vaadake, kuidas Läti poolel on tee tehtud. Ei ole neil kraavi ega mitte midagi – killustik laiali ja kogu lugu. Kes neid auke, mis kruusateele siis tekivad, pärast katta jõuab?” Vodi tõstab üha uusi kopatäisi teeveerest kraaviks. Päev varem veetud ja laiali lükatud ilus kollane kruus lõhnab peaaegu hilissuve järele, sekka veidi sügisest mullalõhna.
Teehöövlijuht teisel pool endist piiri teab, et hiljem tehakse Läti poolel ka kraavid korda. Järjekordne killustikukoorem veereb teele. Piiri lähedal on kilomeetri jagu sõidetavat kruusateed, aga edasi sõtkuvad suured kruusaautod teed üha porisemaks. Praegusel aastaajal pole päris tark mõte seda teed Koivaliina poole läbima hakata.
Ei Eesti kopamees ega Läti höövlijuht ole aastaid naabritel külas käinud. “Eestlased käivad rohkem meil Aluksnes ja meie omad käivad jälle rohkem Venemaal – teadagi, et teatud odava kraami järel,” ütleb Aluksne mees Ilgonis. “Lätlased käivad ju kõik Valgas turu peal. Nädalavahetusel on Valgas võimatu liikuda – lätlasi ja läti keelt kõik kohad täis,” ütleb Valga mees Valdur.
Mõlemad lubavad nüüd, kui piiri enam pole, ka naaberriiki uudistama sõita.
Eesti mees teab, et Valgast sugulaste juurde Võrumaale Missosse on Läti kaudu otsem sõita kui Eesti kaudu. See on imelik lugu küll, et valgalane Valdur pole Eesti ajal kordagi Valkas käinud. “Liiga palju piirisekeldusi on olnud – lastel peavad ju ka passid olema,” põhjendab kolme-, viie- ja kaheksa-aastase lapse isa.
Ligi kolme ja poole miljoni krooni eest metsateid
•• 15 aastat tagasi aitas praegune Pärnu teedevalitsuse Viljandi osakonna juht Allan Allik piirivalvureil metsateed Eesti ja Läti vahel läbi lõigata. Nüüd juhtis ta töid nende teede taastamiseks.
“Taastasime paar truupi ja vedasime värsket kruusa – paar korda aastas olime neid teid ikka hööveldanud, aga liiklust neil teedel õieti ei olnud ja need vajasid nüüd juba seepärast remonti,” lausus Allik. Täna kohtub ta Penujas president Ilvesega, kes tuleb koduvalda piiriteed avama.
Kahe tee korrastamine maksis 800 000 krooni.
•• Valga- ja Võrumaal tuli Kagu teedevalitsusel kahe ja poole miljoni krooni eest korda seada neli metsateelõiku. “Päris kogu raha eest pole veel seal tööd teinud – kevadel jätkame,” lausus Kagu teedevalitsuse juht Tõnis Pleksepp. “Kui nüüd liiklus neil teil kasvab, siis tuleb neid ka paremaks teha. Teame, et kõige rohkem leidis vanasti kasutamist Rõuge-Ruutsniku tee,” lisas ta.
•• Pärnu teedevalitsuse juhataja Uno Kase sõnul võib läbitavaid metsateid, mida on varem kasutatud, juurdegi tulla.
