Süü õnnetuses võib langeda piloodile
Lennuameti eilne ettekirjutus hakata nõudma AN-28 tüüpi lennukite kaptenitelt vähemalt 300-lennutunnist staaÏi viitab sellele, et Hiiumaa lennuõnnetuses võib süüdlaseks jääda sama tüüpi lennukiga vaid 90-tunnise lennukogemuse saanud kapten Aleksandr Nikolajev.
“Me ei välista, et mitte eriti suur kogemus AN-28 juhtimisel põhjustas kaptenil mingeid viivitusi otsuste tegemisel,” lausus eile lennuameti lennuintsidentide uurimise osakonna juhataja Tõnu Ader (pildil). Temas sõnul on Nikolajev küll kogenud piloot ja lennanud ka lennukitega JAK-40, TU-34, AN-74 ning AN-72 kokku ligi 10 000 lennutundi, kuid AN- 28 tüüpi lennukitega oli tema kogemus vaid 90 lennutundi.
Lennuõnnetuse põhjusi uurivasse komisjoni kuuluv Ader ja komisjoni aseesimees, lennuameti peadirektor Toomas Peterson ei kinnitanud, et piloodi eksimus on komisjoni peamine õnnetuse põhjuse versioon.
“Ei tahaks spekuleerida õnnetuse põhjuse üle, sest see võis tuleneda ilmastikust, lennuki tehnilisest seisukorrast või piloodi veast või mitme aspekti koosmõjust,” lausus Peterson. “Ennatlikke järeldusi me enne komisjoni töö lõppu tegema ei hakka.” Samas kinnitas Tõnu Ader, et mingeid erakordseid ilmastikutingimusi õnnetushetkel polnud ja ka lennuk ei vedanud tehniliselt alt.
Hiiumaal alla kukkunud lennuki omanikfirma Enimex juht Gennadi Lazutin lausus, et 300 lennutunni nõue on vihje, et õnnetuse süüdlaseks võidakse pidada pilooti. “Seda enam, et nõue on arusaamatu, kuna meie arvates pole õnnetuse põhjus vähestes lennutundides,” ütles Lazutin. Tema sõnul tuleb lennuameti nõuet tõlgendada nii, et AN-28-ga sada tundi lennanud, kuid näiteks sama tüüpi
L-140-ga tuhat tundi lennanud piloot ei tohi enam AN-28 juhtida.
“See tekitab väga kummalise olukorra, kus kapten on küll pädev, aga juhtida ei saa,” lausus Lazutin. Ta kinnitas, et Nikolajev on väga kogenud piloot, kes 10 000 lennutunnist on 5500 tundi lennanud kaptenina.
“Kaptenit võib ju kõiges süüdistada, kuid minu hinnangul põhjustasid õnnetuse ikkagi äärmiselt kehvad ilmaolud,” lisas Lazutin.
Anonüümseks jääda soovinud kogenud lennuspetsialist kinnitas Eesti Päevalehele, et lennuameti soov kehtestada kuni õnnetuse põhjuste selgitamiseni vähemalt 300 lennutunni nõue viitab otseselt sellele, et lennuamet peab süüdlaseks pilooti. “Kui tegu olnuks lennuki rikkega, keelustanuks lennuamet lennud AN-28-ga, väheusutavad on ka versioonid, et õnnetuse võis põhjustada halb ilm või Kärdla lennujaama lennujuhtijad,” sõnas aastaid AN-28- ga lennanud spetsialist.
Tõnu Ader kinnitas, et 300 lennutunni nõue kehtestati vaid igaks juhuks, kuna õnnetuse põhjused pole veel selged.
Eesti kuuest AN-28 tüüpi lennukist kahte omava lennufirma Air Livonia juhataja Jüri Liivamägi lausus, et umbes 80 protsenti lennuõnnetustest põhjustab piloodi viga.
“Ma ei soovi küll antud õnnetuse põhjuseks piloodi viga nimetada, kuna põhjuse peaks selgitama ikkagi uurimine,” sõnas ta. “Kindlalt võiks väita aga seda, et AN-28 on väga töökindel ja samuti on väga kõrgel tasemel Kärdla lennujuhtimisjaam.”
Täna saabuvad Moskvast Eestisse lennuki kindlustanud firma palvel uurimiseksperdid, kes viivad läbi sõltumatu uurimise.
