Suur osa bussiettevõtteid kardab nutitelefonidesse ostetud pileteid

Puhkajale tähendab see lõksu jäämist, sest kui piletit ette ei osta, siis ei pruugi bussi mahtudagi.

Suur osa Eesti bussifirmasid pole veel 21. sajandisse jõudnud. Ehkki pole vahet, kas bussijuhi pilk leiab pileti paberilt või ekraanilt – kontroll seisneb pelgalt pileti vaatamises –, ilma paberpiletita bussi ei pääse. Tegu pole tehnofiilide või ekstreemset mugavust armastavate inimeste probleemiga, sest sageli tähendab telefonipiletite mittetunnistamine seda, et sõita ei saagi. Eile Saaremaa maakodust Tallinna sõita püüdes seisin sama probleemi ees: pileti peaks veebist ette ostma, sest Kuressaarest väljuv buss on saare teise otsa jõudmise ajaks suure tõenäosusega juba täis. Kuna aga meie suvekodu sisustuses pole printer olnud just esmatähtis, jäigi mul bussisõit tegemata, sest reeglid on jäigad: paberpiletita sõita ei saa. Ma pole erand, sama murega seisab silmitsi hulk väiksemates asulates elavaid või puhkavaid inimesi, sest kassad, kus saab eelmüügist ostetud pileteid välja printida, on ainult suuremates asulates või suletakse varakult. Paberpiletita on seni saanud sõita üksnes Lux Expressi bussides.

Loe edasi, miks enamik bussifirmadest ikka veel paberpileteid nõuab, ehkki liigutus, mida bussijuht piletit telefonist vaatamiseks teeb, on sama, mis paberpileti puhul. Ja sellestki, mismoodi SEBE „nutipileteid“ rakendab ja miks bussijuhid paberpileteid eelistavad.