Suur ümberristimine annab tuhandele Eesti veekogule uue nime
Siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu on juba mitu aastat teinud Eesti vooluveekogude – jõgede, ojade ja kraavide – ametlike nimetuste ülevaatust. Nüüd on see lõppjärku jõudnud. Põhjaliku töö tulemusena on asjatundjad jõudnud järeldusele, et meie rohkem kui 2000 vooluveekogust veidi üle poolte ametlikke nimesid tuleks rohkemal või vähemal määral muuta. Teiste seas saaks endale lisanime Eesti pikim jõgi Võhandu. Ettepaneku järgi peaks jõe teiseks ametlikuks nimeks Võhandu kõrval saama Pühäjõgi, nagu kohalik rahvas ülesvoolu ütleb.
Miks selline mastaapne nimede ülevaatus ette võeti? Asjaga seotud Võru instituudi teadur Evar Saar selgitas, et ettevõtmist oli hädasti vaja, sest viimati aastatel 1970–1980 olnud nimede määramine tehti vigaselt. 1986. aastal avaldatud vooluvete ametlikus loendis ehk nn hallis raamatus olevatest nimedest ligi pooled vajavad parandamist või täielikku väljavahetamist. „Muuta tahtsime alguses võimalikult vähe, ainult seal, kus on hädasti vaja, aga töö käigus selgus, et neid kohti oli ikka väga palju,” ütles Saar
