Võhandu jõe alguseks peetud Sillaotsa jõe ääres asuva Kooraste küla vanem Urmas Kivirand ütleb, et isegi kui Sillaotsa jõest saab uuesti Pühäjõgi, kasutavad kohalikud ilmselt praegust nime edasi. Foto: Marko Jakobi

Siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu on juba mitu aastat teinud Eesti vooluveekogude – jõgede, ojade ja kraavide – ametlike nimetuste ülevaatust. Nüüd on see lõppjärku jõudnud. Põhjaliku töö tulemusena on asjatundjad jõudnud järeldusele, et meie rohkem kui 2000 vooluveekogust veidi üle poolte ametlikke nimesid tuleks rohkemal või vähemal määral muuta. Teiste seas saaks endale lisanime Eesti pikim jõgi Võhandu. Ettepaneku järgi peaks jõe teiseks ametlikuks nimeks Võhandu kõrval saama Pühäjõgi, nagu kohalik rahvas ülesvoolu ütleb.


Miks selline mastaapne nimede ülevaatus ette võeti? Asjaga seotud Võru instituudi teadur Evar Saar selgitas, et ettevõtmist oli hädasti vaja, sest viimati aastatel 1970–1980 olnud nimede määramine tehti vigaselt. 1986. aastal avaldatud vooluvete ametlikus loendis ehk nn hallis raamatus olevatest nimedest ligi pooled vajavad parandamist või täielikku väljavahetamist. „Muuta tahtsime alguses võimalikult vähe, ainult seal, kus on hädasti vaja, aga töö käigus selgus, et neid kohti oli ikka väga palju,” ütles Saar

Edasi lugedes saad teada, mis põhjusel on kavas Võhandu jõe ametlikule nimele veel Pühäjõgi lisada.

Avalehele
37 Kommentaari