Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) taotleb valitsuselt volitusi, et Keila haiglakompleks maha müüa. PERH-i nõukogu esimees Toomas Vilosius kinnitas, et plaanis on asutada Keila haigla põhjal eraldi aktsiaselts – Keila Ravikeskus.

Selle sammu eesmärk on selge – PERH soovib Keila haiglast lahti saada ning selleks ongi vaja haigla baasil PERH-i tütarettevõte moodustada.

“Oleme üsna protsessi alguses, mistõttu ei tahaks avalikult veel konkreetset müügihinda välja käia. Ootused on muidugi olemas, kuid lõplik hind kujuneb läbirääkimiste käigus,” märkis PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik. Tema sõnul on oma huvi väljendanud Urmas Sõõrumaa, samuti paar Rootsi ettevõtet ning paar firmat Kesk-Euroopast.

“Võib-olla kulub marjaks ära,” kommenteeris suurärimees Urmas Sõõrumaa. “Karelli inimesed teavad seda paremini, tegemist on iseseisva ettevõttega,” lisas ta. Sõõrumaale kuulub nimelt Karell Arstikeskus, mis just otsib võimalusi, et meditsiini valdkonnas laieneda.

Vajab sadu miljoneid

Regionaalhaigla tahab Keila haiglast lahti saada. Nimelt arendab PERH praegu meditsiinilinnakut Mustamäele ning ei taha enam raha samal ajal Keilasse matta. Liiati toodab Keila haigla 40 000 ruutmeetri suurune hoonekompleks igal aastal võimsat kahjumit.

Regionaalhaigla võttis kahjumiga töötava Keila haigla üle 2003. aastal, kuid ei ole suutnud sellega siiani kasumisse jõuda – igal aastal on kahjumit tekkinud umbes 18 miljonit krooni. Selle peamiseks põhjuseks on hoone madal koormatus.

Kahjumit on kaetud regionaalhaigla kulul, mistõttu ei ole regionaalhaiglal rammu n-ö põhitegevusse investeerida. Pealegi nõuab Keila haigla 300 miljonit krooni investeeringuid, et see töökorda saada. Allik kinnitas, et regionaalhaigla näeb ainuvõimaliku lahendusena Keila haigla kui tervikettevõtte võõrandamist investorile, keda hakatakse otsima rahvusvaheliselt. Müüa soovitakse investorile, kes “tagaks tervishoiuteenuste osutamise jätkusuutlikkuse Keilas”, s.t suudaks leida rakenduse kasutamata hoone pinnale ning raha investeeringuteks. Müügitehingut aitab nõustada Ernst & Young.

Põhja-Eesti regionaalhaigla omanduses oleva Keila haigla kohta seisab arengukavas praegu vaid napp lause: leitakse majanduslikult otstarbekas lahendus Keila haiglale. Keila haigla on tekitanud huvi ka Harju maavanemas, kes on teinud sotsiaalministrile ettepaneku muuta Keila iseseisvaks kohalikuks haiglaks. Keila haigla iseseisvumist toetavad ka Harjumaa omavalitsused, kes näevad, et eraldumine regionaalhaiglast võimaldab sinna koondada lisategevusi – näiteks valdade hooldekodude funktsiooni ning perearstid.

Haigla keskendub
peamiselt järelravile
•• Keilas pakutakse peamiselt statsionaarset sisehaiguste ja kirurgia järelravi ning hooldusravi.
•• Haiglas on ambulatoorne vastuvõtt. Rendipindadel tegutsevad perearstid.
•• Põletusravi- ja ortopeedia-
osakond, mille järgi Keila haiglat mõni aasta tagasi laialt tunti, on üle viidud regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.
•• Keila haiglas on praegu kokku ligi 200 voodikohta.