Sellise idüllilise paigana tutvustab Paju pansionaat end avalikkusele. Pajupansionaadid.ee

Valgamaa Paju pansionaat, kus elab üheksakümmend hoolealust, töötab praegu ilma ühegi meditsiiniharidusega õeta, kuigi normi järgi peaks seal tööl olema vähemalt kaks meditsiiniõde. Eesti Päevalehega vestelnud inimeste sõnul on asutusel juba mõnda aega olnud raskusi meditsiinipersonali leidmise ja tööl hoidmisega.

„Jah, see on paraku tõsi, et meil ei ole praegu tööl ühtegi meditsiiniõde,” tõdes Paju pansionaadi juht Olev Kaasik. Õdesid asendavad tema sõnul kaks noort inimest, kellest üks jättis meditsiiniõe õpingud pooleli ja teine alles alustas õendusabi õpingud. Kaasiku sõnul on probleemiks see, et haigekassa ei tasu erihooldekodudes töötavate meditsiiniõdede töö eest ja selleks tuleb raha leida oma eelarvest. 

Suurem osa on vaimupuudega

Suurem osa Paju pansionaadi elanikke on vaimupuudega inimesed, kes vajavad ka ravi, ja 44 inimest on ööpäevasel erihooldusel. On ka diabeetikuid ja liikumispuudega inimesi, aga samuti vanaduspensionäre, kes kõik elavad läbisegi – mis teeb Eesti Päevalehe andmeil samuti osale sealsetele elanikele muret.

Erihoolekandeasutuste töö järele valvab pensioniamet, kes väljastab neile ka tegevuslubasid. Pensioniametist lubati ajalehe päringu peale Pajule kohale minna ja asja uurida. „Teeme järelkontrolli lähiajal,” kinnitas ameti kõneisik Elve Tonts, kelle sõnutsi tehti seal viimane kontroll mullu suvel. Ka toona tuvastati rikkumisi: nii teenuste tundide arvestamisel kui ka näiteks hoolealuste dokumentide säilitamisel ja teenuste osutamisel vaimupuudega inimestele. „Järelkontrolli käigus kontrollitakse uuesti ka iseseisva õendusabi kättesaadavust ja õendusabi osutaja(te) kvalifikatsiooni,” ütles Tonts.

Eesti Päevalehega rääkinud, anonüümsust palunud inimese sõnul on pansionaadis elanikele stabiilse ravi ja elamistingimuste tagamine olnud viimasel ajal tõsiselt häiritud. Näiteks on tema sõnul nüüd häda sunnil hakanud hoolealustele tablette andma ja süsti tegema ka hooldajad. Pansionaadi sotsiaalnõunik-arendusjuht Reet Kõvask, kes kohalike inimeste jutu järgi tegelikult pansionaadis vägesid juhib, tõrjus selle väite tagasi. Ta ei näe pansionaadi praeguses toimimises üldse erilisi vajakajäämisi. „Probleem on lihtsalt selles, et meil ei ole paberitega õdesid,” sõnas Kõvask. Ta arvas ka, et abiandmise peaksid üleüldse organiseerima pereõed.

Teisel läheduses asuval vaimupuudega inimestega tegeleval hooldekodul, Valgamaa tugikeskusel on seevastu õnnestunud oma 39 hoolealuse heaks tööle värvata ja ka tööl hoida kaks meditsiiniõde. Valga maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Ülla Visnapuu sõnul on vajalik meditsiinipersonal olemas ka maakonna kolmandas hooldekodus Hellenurmes. Miks Pajus on olukord nii palju kehvem, ei osanud Visnapuu selgitada, tema sõnul peab sellega tegelema pensioniamet.

Paju pansionaadis on kujunenud probleemiks ka patsientide juurde psühhiaatri visiitide korraldamine. Valga haigla arstidega koostööd ei tehta, selle asemel käis pansionaadis siiani kaks korda kuus psühhiaater Tartus asuvast OÜ-st Jaanson ja Lääne. Nüüd aga teatas pansionaadi juht Olev Kaasik, et nad ei ole nõus psühhiaatri sõidukulusid enam kompenseerima. Millist lahendust ta asjale näeb, ei osanud Kaasik eile öelda.

„Tahame hoolealuste raha ühes pajas hoida”

•• Paju pansionaadi juht Olev Kaasik ei ole rahul ka õiguskantsleri hiljutise uue nõudega, mis käsib iga hoolealuse rahaasjade kohta raamatupidamist pidada ja inimeste raha eraldi hoida.

•• Nimelt arvab Kaasik, et õigem oleks jätkata nii, nagu nad siiani tegid: kõigi hoolealuste pension pandi ühisesse patta, kust siis vajaduse korral kõigile vajaminevateks asjadeks raha võeti. „Toimisime n-ö solidaarsuse põhimõttel – et kui kellelgi oli näiteks hambaraviks raha vaja, siis sealt võtsime,” selgitas Kaasik.

•• AS-i Hoolekandeteenused juht Maarja Mändmaa, kelle hallata on suur osa Eesti erihooldekodusid, sellist korda siiski ei poolda, vaid arvab, et iga inimese raha tuleb ikka hoida eraldi ja temale kasutamiseks.

•• Erihooldekodusse meditsiinipersonali leidmise raskust kinnitas aga temagi. „Paljuski peame lootma praegu juba pensionieas naistele – püüame 60–70-aastased prouad ära rääkida, et nad ikka appi tuleks meile,” lausus Mändmaa.

•• Ta möönis, et hoolealused kannatavad seetõttu, et neile ei ole tagatud igakülgne ja tänapäevane ravi ja abi. „Praegu oleme võimelised maksma vaid miinimumi ja kuna meie asutused asuvad enamasti ikkagi pärapõrgus, keskustest kaugel, on meil raske konkureerida haiglatega tööjõu pärast,” nentis ta.