Suursaadik Melissa Wells:Eesti häbistas Ameerikat

Möödunud nädala lõpus reageeris USA saatkond enneolematult teravalt president Lennart Meri avaldusele, mis nõudis NRG-tehingu uut arutelu. Mis oli selle põhjuseks?

Kõige suurem löök seisnes minu jaoks just presidendi avalduse ajastuses. Augustis külastab Eestit rida väga mõjukaid kongressi liikmeid. Senaator John McCain tuleb juba reedel ja senaator Lugar senati välissuhete komiteest koos väga suure ja mõjuka delegatsiooniga. Ja just nüüd juhtus selline lugu! Mulle ei meeldi see kohe üldse.

Teatasin koheselt Washingtoni presidendi avaldusest ja saatkonna reaktsioonist. On selge, et niigi on pidev tähelepanu olemas. Nüüd on saabumas lõpuks ka äärmiselt oluline delegatsioon ja juhtub asi, mis mulle absoluutselt ei meeldi.

Kas Lennart Meri avaldus tuli ootamatult? Kellest või millest ajendatuna president toimis?

See ei olnud mulle üllatus, et president on NRG-tehingu vastu. Olen temaga viimaste aastate jooksul korduvalt kohtunud. Olen ka tema käest otse küsinud, milles on probleem? Oleme arutanud samu teemasid, millele president oma avalduseski viitas. Näiteks tuhasaaste küsimus. Nägin, et president on mures ja palusin NRG-l keskkonnateemat Eestile selgitada.

NRG tegi ettepaneku kutsuda tehingu vastu olev akadeemik Lippmaa firma kulul sama tehnoloogiat kasutavasse elektrijaama T‰ehhi Vabariiki, et ta saaks kohapeal ekspertide ja teadlastega arutada Narva jaamade situatsiooni. Lippmaa lihtsalt keeldus minemast, ühtegi põhjust toomata. Olen selles väga pettunud.

Juunis tuli välja teadlaste avalik kiri, kus olid kirjas nende arvamused, millega võib nõustuda või mitte, mis on võib-olla faktivigadega; kuid neil on õigus oma arvamusele. Kirja viimane lause oli: “Ärgem lubagem korrata ajaloolist viga - ärgem laskem 25. augustit 2001 kujuneda 23. augusti 1939 majanduslikuks analoogiks.”

See ei ole teaduslik arvamus. See on selline poliitilise sisuga avaldus, mida mina, Ameerika Ühendriikide suursaadik, pean solvavaks ja häbistavaks. Palun tsiteerige mind õigesti.

Käsitan seda solvanguna, et taoline seisukoht üldse ilmus riigi suhtes, kes ühena vähestest on seisnud Eesti ja kogu Baltikumi huvide eest.

Kas see terav reaktsioon on puhtalt teie enda kui USA esindaja kohustus ja vastutus või on tunda ka NRG survet?

Investeeringut on arutatud erinevates ringkondades, tegemist on äärmiselt suurte summadega. NRG ei pea midagi taotlema, USA valitsus toetab riigi kompaniisid, kuid siin on tegemist millegi enamaga. Tegemist on suure investeeringuga Venemaa külje alla. Me ei räägi julgeolekust, me räägime uuest tehnoloogiast, tööpuuduses vaevleva piirkonna elavdamisest ja täiendavatest investoritest. Mind häirib, et keegi pole vaevunud küsima paarisajalt tuhandelt Ida-Virumaa elanikult, mis nemad sellest arvavad. See on, mis n-ö kõigutab paati.

Mis juhtub, kui tehing ei jõua lõpule?

Eesti valitsus on võtnud endale NRG suhtes kohustusi. Saatkonna reaktsioon polnud terav, vaid puhas tõsi. Nii Eestil kui NRG-l olid tugevad juristid ja olen kindel, et siduvad lepingud vastavad kõikidele seadustele.

Eks NRG otsustab, mis siis saab, ilmselt läheb koju. See annaks negatiivse signaali Eestiga äritegemisest.

On räägitud erinevatest asjadest, kui minu meelest on tähelepanuta jäänud faktor, mida tunnevad Narva piirkonna inimesed. NRG puhul räägime ka sotsiaalsest investeerimisest. 8000 loodavat töökohta tooks elu piirkonda tagasi.

Millised sanktsioonid võiksid Eestit kummitada?

Ma ei usu küll mingitesse sanktsioonidesse. Iseseisval riigil on õigus teha, mis talle meeldib. Kuid Eesti ei ole maailmas tuntud hullumeelsete otsuste tõttu. Vastupidi.

Kas ja kuidas võib NRG-le äraütlemine mõjutada USA suhtumist Eesti NATO püüdlustesse?

NATO-ga ühinemise otsus tuleb heaks kiita kõikide alliansi liikmete poolt eraldi. Kahtlemata on USA üks võtmeriike. Sõltub muljest, mille te suudate senaatoritele jätta, kuna nemad langetavad otsuse USA seisukoha suhtes. Kuid ma oleks sel teemal väga ettevaatlik, kuna antud juhul otsene seos puudub. Ei saa öelda “NATO – ei” või “NATO – jah”.

Kas lepingu salajasus tekitab teie meelest julgeolekuriske?

Ma ei usu, et lepingus oleks mingisuguseid ohustavaid detaile. Teiseks ma ei arva, et leping lõpuni nii salajane on. Läbirääkimiste etapil on teatav konfidentsiaalsus vajalik, vastasel juhul ei saagi läbi rääkida.

Mis on saanud tehingu rahastajatest? Kas on tekkinud tagasilööke?

Presidendi avaldus tuli ebasobival ajal, kuid ma ei oska finantseerimisjärku täpsemalt kommenteerida.

Millega siis Narva Elektrijaamade saaga teie hinnangul lõpeb?

Ma ei tea seda. On inimesi, kes seisavad kõike võimalikku tehes tehingu toimumisele vastu ja mitte esimest korda.