Praegu on Aegna sadam üsna kehvas seisus: 63 meetri pikkune ja kaheksa meetrine laiune sadamakai koosneb valdavalt betoonkonstruktsioonidest. Juba aastaid on kurdetud, et kai ja vähesed poid ei ole laevade jaoks piisavad, kuid ruuminappusest märksa hullem on probleem murdlainetega. Sadamakai on avatud nii tormituultele kui ka kiirlaevade järellainetele ja see muudab laevade sildumise saarel väga keeruliseks ja riskantseks.

Kiirlaevadest tekkivate lainete probleemi vastu aitaks uue ja korraliku, lainemurdjatega varustatud sadama ehitus. See mõte käidi välja juba mitu aastat tagasi, kuid alles nüüd võtab plaan kindlamat ilmet ja Tallinn on asunud raha taotlema.

Tallinna kommunaalamet esitas 15. detsembril taotluse Kesk-Läänemere programmi (INTERREG IVA) saarte ja saarestike allprogrammi välisprojektile REBIRTH („Saarte ja saarestiku taassünd”) toetuse saamiseks. „Juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse, alustatakse projekteerimist tuleva aasta augustis,” täpsustas kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Vaja on lainemurdjaid

Suured asjad võtavad aega ja sadama ehitus on kahtlemata suur ettevõtmine. Sule sõnul kasutataks toetuse saamise puhul esimest investeeringut selleks, et rekonstrueerida Aegna saare kai ja koostada lainemurdjate tööprojekt. „Projekti kestuseks on planeeritud august 2011 kuni detsember 2013, millest ehitus on kavandatud toimuma 2012. aasta jaanuarist detsembrini,” täpsustas ta. Seega on loota, et kolme aasta pärast saavad kõik soovijad mugavalt Aegnale sõita.

Kommunaalameti tellimusel valmistas Ramboll Eesti AS plaani, mille kohaselt pikendatakse praegust sadamakaid 160 meetrini ja ehitatakse lisaks juurde uus, 86 meetri pikkune lainemurdja. Lisaks on plaanis ehitada madalam, 30 meetri pikkune ujuvkai, mille juurde mahub silduma ligi 24 väiksemat alust: paati, jahti või kaatrit. Tulevikus peaks Aegna sadamas olema ruumi rajada sinna veel teinegi ujuvkai ja ehitada veel üks suuremate aluste vastuvõtmiseks.

Aegna sadam ligi saja-aastane

•• Aegna sadama tinglikuks asutamisajaks võib pidada 1914. aastat, kui saarele hakati rajama tsaaririigi kaitseks merekindlust. Selle teenindamiseks ehitati saare lõunatippu puust kai, millele viis kitsarööpaline raudtee. Ka esimesel iseseisvusajal jäi saar sõjaväe kätte.

•• Nõukogude ajal pääses saarele ka puhkajaid, kuna Aegnale rajati suurte ettevõtete puhkebaasid. Linnavalitsuse andmetel puhkas toonastel hiilgeaegadel saarel suve jooksul 10 000—12 000 inimest. Praegu on Aegnal kaks püsielanikku, kellele lisandub veidi üle kümne suveelaniku. Lisaks käib mõistagi ühe- ja kahepäevaturiste.

•• Suurim roll saare külastatavuse dramaatilises vähenemises ongi sadamal. Näiteks 2003. aasta suvel pandi sadam sootuks kinni, kuna see ei vastanud enam ohutusnõuetele ning kai oli lausa ebastabiilne ja ohtlik. Nii katkes tolleks suveks ka regulaarne laevaliiklus.

•• 2004. aasta suvel laevaliiklus taastati, kuid 2005. aasta jaanuaritorm andis sadamale uue ränga hoobi ja purustas sadamakai. 2005. aasta suvel tehti sadamas siiski hädapärane remont – puhastati sadamabasseini merepõhi sinna tormist kantud kividest ja lapiti lagunenud kaiosa betoonplaatidega. Lisaks paigaldati ujuvkai.