Taagepera rääkis Kuku raadio saates „Vastasseis“, et kui valija lubab end negatiivsest kampaaniast mõjutada, lähebki ta sellega paratamatult kaasa. Kui aga inimene võtab endale hoiaku, et valib ainult nende hulgast, kes räägivad teiste mustamise asemel endast, siis muudaks see ilmselt mõndagi.

„Eesti valija ei ole mitte rumalam kui näiteks Ameerika valija,“ arvas Taagepera. „Alati on neid, kes on mõjutatud negatiivsest kampaaniast ja mitmel pool on negatiivsed kampaaniad ennast ka ära tasunud.“

Professori sõnul ei saa ta öelda, et Eesti valija oleks erakordselt rumal, küll aga on erakordselt suur hulk valijaid üle maailma, kes ei kasuta kõiki oma võimalusi ja lasevad end negatiivsetest kampaaniatest mõjutada.

„Inimene peaks teadlikult otsustama, et olen positiivne inimene ja panna teadlikult kell helisema, kui kellegi kohta midagi paha öeldakse,“ soovitas Taagepera mustajate suhtes skeptilisemaks muutuda.

Peibutusparte olla ei tohiks

Inimesi, kes küll kandideerivad kohalike omavalitsuste valimistel, kuid tegelikult volikokku minna ei plaani, Taagepera heaks ei kiida.

„Selliseid peibutusparte ei peaks olema, aga see on seadusega lubatud. Otsus on jälle valija käes,“ selgitas ta ja arvas, et taolisele kandideerijale oma häält andes ütleb inimene poliitilisele kultuurile üsna selgelt, et talle meeldibki lollitatud saada.

Taagepera pani veel inimestele südamele, et kui ühel häälel ei pruugi tõesti väga suurt kaalu olla, siis tuleb ometigi arvestada, et kui ma otsustan hääletada või mitte, mõjutab see kindlasti ka inimesi minu ümber. Sellisel juhul võivad need hääled juba määravaks muutuda.

„Imelik on see, et hääletamas käivad pigem jõukad, kellel on ka palju teisi võimalusi ühiskonna mõjutamiseks,“ avaldas professor. „Vähem käivad hääletamas vähem jõukad, kellele see tegelikult tõesti loeb.“