Priit Simson

Saku valda jääva Tagadi küla elanikud kardavad, et OÜ Merko Kaevandused poolt küla lähedusse plaanitav Nõmmküla paekarjäär võib nende kaevud veetuks jätta.

Plaanitavast paekarjäärist vaid mõne kilomeetri kaugusele jääva Tagadi küla elanik Mihkel Pukk rääkis, et külainimesed on lisaks kaevuvee kadumisele mures ka paemurrust tuleva müra ja tolmu pärast. “Karjääri siia tulek on otsekui tööstuse toomine metsavaikusesse. Kui täna on paljud noored pered linnast siia rohelusse kolinud, siis nüüd ähvardab tööstus neile järele tulla,” ütles Pukk.

Oja kuivatas kaevud

Külaelanikele annab põhjust kaevuvee pärast muret tunda eelkõige piirkonnas varem juhtunu, kui kuuekümnendatel kolme meetri sügavuse Angerja oja rajamise tagajärjel jäid paljud kaevud kuivaks. Praegu Merko kavandatav paemurd oleks aga enam kui kahekümne meetri sügavune.

Lisaks Merko kavandatavale Nõmmküla karjäärile tahavad veel kaks ettevõtet Nabala kandis kuues kohas lubjakivi kaevandama hakata.

Paegeoloog Rein Einasto jutu järgi on Nabala piirkonna paemaardla unikaalne selle poolest, et põhjavee tasemest allpool olevad paekihid on tugevalt karstunud ehk siis vee poolt väiksemaid koobastikke täis uuristatud.

“Kuna paevarud jäävad allapoole põhjavee taset, tuleb kaevandamisel hakata seda välja pumpama, mille tulemusel langeks põhjavee tase kogu Nabala piirkonnas,” teadis Einasto rääkida.

Arvestades seniseid kogemusi, võib Einasto hinnangul Nõmmkülas pae kaevandamisel tekkida kuni kümne kilomeetrise raadiusega depressioonilehter. “Karstumise tõttu pole vahet, kas pumbata vett välja Nõmmkülas või mujal lähedusse plaanitavas karjääris – põhjavee tase langeks ikkagi,” märkis ta. See on ka üks peapõhjusi, miks Saku vald nõuab enne Nõmmküla kaevevälja keskkonnamõjude hindamist kogu Nabala piirkonda haaravat hüdroloogilist ja hüdrogeoloogilist uuringut.

OÜ Merko Kaevandused juhatuse liikme Peep Siitami arvates peaks uuringuid rahastama ja korraldama riik kui maaomanik. “Oleme valmis uuringutes osalema vaid sel määral, mis puudutab meie kavandatud tegevust,” ütles Siitam.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul oleks kõigi plaanitavate kaevanduste kompleksse keskkonnauuringu asemel otstarbekam siiski Nõmmküla kaevanduse keskkonnamõjude hindamine korraldada. “See selgitaks välja, kas antud kohas on üldse võimalik kaevandamisluba välja anda või millistel tingimustel. Samuti tuleks sellest välja, milliseid lisauuringuid oleks vaja teha,” ütles Raudsep.