Sotsiaalminister Hanno Pevkur õnnitleb Eesti Päevalehe vanemtoimetajat Kärt Anveltit Euroopa ajakirjandusauhinna puhul. Rene Suurkaev

•• Vanemtoimetaja Rein Sikk tasus Eesti auvõla Lätile. Nimelt kaevas Rein ajalooriiulilt välja tõsiasja, et Eesti diplomaatiline esindus jäi 1989. aastal  New Yorgis püsima vaid tänu Läti antud 180 000 dollari suurusele laenule. Võlg oli aga siiani tasumata. Eesti taasiseseisvumise eel New Yorgis konsulina töötanud Aarand Roosi ponnistused auvõla tagastamiseks polnud vilja kandnud, hoolimata sellest, et võlast on kirjutanud oma mälestusteraamatus ka legendaarne peakonsul Ernst Jaakson. 4. novembril, napilt kümme päeva pärast Reinu esimest artiklit, otsustas Eesti valitsus võla tagasi maksta.

•• Vallo Toomet ja Jan Jõgis-Laats kirjutasid 6. jaanuaril laialtlevinud skeemist, millega kütusemaailma hall äri röövib riigilt sadu miljoneid kroone. Kuigi teemat on ajakirjanduses käsitletud varemgi, hakkas jää riigiametitele omaselt aeglaselt liikuma pärast Eesti Päevalehe lugu, kui rahandus- ja majandusministeeriumi ühistöös moodustati asjaga tegelemiseks komisjon. Komisjoni mõttevahetus viis lõpuks regulatsiooni muutmiseni, mis maksuameti lootuste kohaselt peaks hiljemalt 2011. aasta esimese kvartali lõpus korra majja lööma – nimelt peaksid 1. aprillil jõustuma seadusemuudatused, millega kaalutakse kütusemüüjatelt kuni 100 000 euro suuruse tagatise nõudmist. Sellest kirjutas ka Kärt Anvelt 10. detsembril ilmunud artiklis „Petturitest kütuseärimeeste elu läheb kibedaks”.

•• Kadri Ibrus kirjutas kevadel loo vaimupuudega Liinast, kelle ülemus lahti lasi, sest ta oli tulnud tööle siniseks löödud silmaga. Artikli peale tuli palju reaktsioone ning inimesed asusid Liinale elamiseks ja söögi ostmiseks Facebookis raha koguma. Samuti võttis Liinaga ühendust üks juuratudeng, kes andis asja töövaidluskomisjoni. Liina lahtilaskmine kuulutati ebaseaduslikuks ja ta sai hüvitise.

•• Oktoobris kirjutas Kadri sellest, et raskustesse sattunud perede lastel pole võimalik kooli sõitmiseks ühissõidukipileteid osta, mistõttu saavad nad hiigeltrahvid ja kontod arestitakse. Paar nädalat hiljem otsustas Tallinna linnavalitsus anda järgmisest aastast toimetulekutoetust saavate perede kooliealistele lastele tasuta sõidu õiguse.

•• Kadri kirjutas oktoobris ka uudise „Laps visati pereema vaesuse tõttu kaheksandas klassis koolist välja”, mille järel võtsid paljud inimesed meiega ühendust, et pereema aidata. Pere poistele saadeti abipakke ja raha ning ühe küla aktiivne eestvedaja soovis terve oma külaga peret abistama hakata. Samuti tehti emale kaks tööpakkumist. Ka teine pere, kelle raskusi kirjeldas Kadri detsembri keskel ilmunud loos „Ühe pere elu: töötus, võlad, laen ja kodutus”, sai mitmeid raha- ja abipakkumisi.

•• Kevadel ja suvel kirjutas Kadri seeria lugusid, kuidas noori naisi värvatakse kahtlastele töökohtadele Küprosel ja seal lokkab illegaalsete abielude äri, millega toodetakse immigrantidele Euroo­­pa elamislubasid. Tänu Kadri artiklitele jäi vähemalt ühel noorel naisel Küprosele lendamata, kuna tema ema luges Eesti Päevalehte ja sai asjale õigel ajal jaole.

•• Eestimaa Looduse Fond kuulutas  Ulvar Käärti tänavu aprillis aasta nooreks looduskaitsjaks. „Ulvar Käärt on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa,” põhjendas žürii.

•• Kui poleks Rein Siku kangekaelset jonnakust, ei saaks tõenäoliselt keegi meist sularahaautomaatidest viieeuroseid välja võtta. Reinu kuus kirjatööd paljastasid pankade suure vale – põhjuseks, miks pisemat paberraha ei saa automaatidesse pan­na, toodi rahatähtede halb kvaliteet. Euroopa Keskpangast saabunud info näitas peagi, et kõigi eurode rahapaber on sama ja pangad ei viitsinud lihtsalt oma sularahaautomaate ümber seadistada. Ka pangaautomaatide tootjad kinnitasid, et masinad saavad viieeurostega imehästi hakkama. Facebookis loodi protestigrupp „Tahan pangaautomaadist võtta 5 eurot”.17. juunil murdusid paari tunni jooksul riburada kõik pangad ja teatasid, et rahva soovile vastu tulles pannakse uuel aastal automaatidesse ka viieeurosed.

•• Hiidlasi on kaua nörritatud korraliku meditsiinitehnika puudumisega – saare haigla rahvavaesusest tingitud rahanappus ei võimalda näiteks osta kompuutertomograafi. Haigekassa ja sotsiaalministeerium on laiutanud käsi, toeks riigikontrolli audit, et Eestis on niigi liiga palju kompuutertomograafe. Reaalsuses tähendas see, et mullu surid pooled Hiiumaal insuldi saanutest, sest nende Tallinna viimine röövis elutähtsad tunnid. Rein Siku 23. septembril ilmunud lugu aitas kokku viia hiidlased ning ETV saate „Jõulutunnel” ja ka Swedbanki annetuskeskkonna. „Jõulutunnel” kogus hiidlastele tomograafi ostuks 1 383 000 krooni (88 390 eurot), pangas pole annetamine veel lõppenud.

•• Euroopa Komisjon hindas Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Kärt Anvelti Euroopa aasta ajakirjandusauhinna vääriliseks. Kärt võitis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta ajakirjanduskonkursi Eesti vooru. Tema 27. aprillil ilmunud artikkel „Tööklubid annavad töötuks jäänuile uut lootust” hinnati parimaks trüki- ja veebilugude seas. Artiklis kirjeldas Kärt Eesti vaimse tervise ühingu tegevust ja žürii tõstis esile, et raskuste kirjeldamise kõrval oli pakutud ka väljapääsu olukorrast.

•• Kärt hoidis kuude kaupa sõrme ka Rahvaliidu tegemiste pulsil. Just tema oli see, kes avastas, et erakonna uueks juhiks valitud Juhan Aare on erakonna kassast võtnud kahtlaste filmide tegemiseks sadu tuhandeid kroone. Samuti tõi Kärt päevavalgele Aare afääri põllumajandusministeeriumi tellitud kalafilmiga. Lõpptulemus on teadagi see, et Juhan Aare erakonna juhiks kauaks ei jäänud.

•• Novembri lõpus kirjutas Mirko Ojakivi, et ehkki ametliku loosungi järgi euro hindu ei tõsta, tõusevad ometi 1. jaanuarist mitmed notaritasud. Pärast artikli ilmumist saatis Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Valdo Randpere kirja erakonnakaaslase Rein Langi juhitavale justiitsministeeriumile ja riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Taavi Rõivasele ning nõudis, et artiklis kirjeldatud notaritasude hinnad uuesti üle vaadataks. Vaid mõni tund hiljem teatas Taavi Rõivas, et kõiki ümardamisreegleid eirates paika pandud uued notaritasud vaadatakse üle ja tehakse vajalikud parandused.

•• Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis suvel üle kaitseministeeriumi traditsioonilised teenetemärgid tulemusrikka tegevuse eest Eesti riigikaitse hüvanguks. Teiste hulgas autasustas Aaviksoo hõberinnamärgiga Eesti Päevalehe ajakirjanikku Holger Roonemaad riigikaitse temaatika järjepideva ja pühendunud kajastamise eest.

•• 15. juulil kirjutas Aet Süvari, et mitmesse tülisse sattunud Eesti maleliit on olukorras, et neil pole raha võistkonna maleolümpiale saatmiseks ja sportlased on pettunud. Pärast artikli ilmumist võttis vahendaja rolli oma kanda Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann. Olukord lahendati ja Eesti koondised sõitsid maleolümpiale.

•• 10. märtsil kirjutas Andrus Nilk persooniloo noorest Rakvere Tarva korvpallurist Rain Veidemanist, kelle nimi ei öelnud laiale üldsusele siis veel midagi. Kaks kuud hiljem kaunistas Haljala gümnaasiumi abituriendi pilt kõigi suurte lehtede esikülgi ja ta tõusis suvel kõige kuumemaks kaubaks kodusel korvpalliturul.   

•• 22. veebruari lehes kirjutas Veiko Visnapuu sellest, miks Vancouveri olümpiamängudel 10 km vabasõidus hõbemedali võitnud Kristina Šmigun-Vähi suusavahetusega sõidu katkestas. Veiko hankis info, et suusakuninganna abikaasa Kristjan-Thor Vähi tegi riskantse määrdevaliku, mis en­nast ei õigustanud. Karjääri lõp­pedes andis Šmigun-Vähi välja raamatu, kus ka tema tunnistab, et abikaasa otsus polnud õige.