Mart Laari valitsus müüs rahareformiga Eestist kokku kogutud rublad salaja Tšetšeeniasse, kuid salgas seda. Vale tuli välja ja Laar kaotas ministrikoha, kuid tehingu vahendajad ja vaheltkasu endale kantijad Agu Kivimägi ja Marek Strandberg pääsesid puhtalt”Relvatehing Mart Laar: „Keegi ei ole Eesti Vabariigile krediiti andnud, me tõesti maksame seda nii, nagu seda relvastust saab.„

Riigikogu istungi stenogramm, 14.09.1993 Mart Laari valitsus ostis Iisraelilt 59 miljoni USA dollari eest kõlbmatuid relvi. Selleks võeti mitmes jaos laenu riigile kuuluvast Põhja-Eesti Pangast. Vale paljastati, kuid järgnes veel teinegi. Kui avastati, et suur osa relvi on kõlbmatud, väitis Laar 1994. aasta 8. veebruaril valitsuse pressikonverentsil, et olevat avastatud „vaid mõni nõuetele mittevastav padrunipartii”. See osutus valeks. Ebamõistliku tehingu eest kedagi ei karistatud.Pildiskandaal Mart Laar: „Lühidalt öeldes on, ma ei ole Kesknädalat lugenud, aga BNS-i lugu lugedes on lühidalt öeldes tegemist jamaga.”
Üleskirjutus Mart Laari 9.02.2001 intervjuust TV3 uudistele

Mart Laar tulistas kaitseväe lahingukoolis harjutustel olles Edgar Savisaare pilti, kuid eitas seda. Lõpuks sundisid faktid teda tegu tunnistama, kuid ta väitis, et olevat tulistanud pilti eraisikuna, mitte ministrina. Laar jäi ametisse, ent teised kolmikliitu tabanud skandaalid sundisid teda ja kogu valitsust lõpuks 2002. aasta veebruari algul tagasi astuma.Lindiskandaal Edgar Savisaar: „Poliitikute omavahelisi kõnelusi ei ole mina üldse lindistanud. Mina olen lindistanud iseenda kõnet.”
SIA erikomisjoni ja endise siseministri Edgar Savisaare kohtumise stenogramm, avaldatud ajalehes Postimees 11.03.199

Edgar Savisaar laskis salvestada enda ja mitme teise poliitiku erakõnelusi ning süü endale võtta Vilja Laanarul (hilisem Savisaar). President Lennart Meri tagandas Edgar Savisaare siseministri ametist. Peale selle loobus ta kõigist parteilistest ametitest ja BNS-i toonastel andmetel lubas alatiseks poliitikast lahkuda. Hiljem kommenteeris Savisaar seda nii, et olevat lubanud poliitikast lahkuda, aga mitte seda, et ta sinna kunagi ei naase.IdarahaskandaalEdgar Savisaar: „Loomulikult ma vastan ei.”
21.02.2011 Vikerraadio „Reporteritunnis” vastuseks saatejuhi palvele vastata jah või ei vormis küsimusele, kas ta on Jakunini käest Keskerakonna heaks raha küsinud.

2010. aasta lõpus avalikustas kaitsepolitsei ajakirjandusest alguse saanud paljastuste tõttu varem asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendi, mis tõestas, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Venemaa Raudteede juhilt Vladimir Jakuninilt Keskerakonna valimiskampaania korraldamiseks kolm miljonit eurot. Savisaare vale tuli välja, aga mingeid muutusi ei järgnenud ja ta säilitas nii erakonna esimehe kui ka Tallinna linnapea koha.Villu Reiljani afääridVillu Reiljan: „Ma pole küsinud raha, ma pole palunud küsida raha, ma pole volitusi ega midagi saanud ja ongi kogu lugu.”

Äripäev, 26.05.2010 Keskkonnaminister Villu Reiljan nõudis 2006. aastal Rävala pst 8 maja müügi käigus vandeadvokaat Tarmo Silla vahendusel AS-i Wipestrex Grupp esindajalt Aivo Pärnalt 1,5 miljonit krooni pistist. Reiljan eitas järjekindlalt süüd. 2010. aastaks oli Reiljan süüdi jäänud kõigis kohtuastmetes ja sai karistuseks tingimisi vangistuse. Mõistagi kaotas ta koha riigikogus, temalt võeti ära riiklikud teenetemärgid ja ta visati Rahvaliidust välja. Endiselt on kohtumenetluses juba 2006. aasta sügisel puhkenud maavahetuste skandaal, mille järel Reiljan otsustas tagasi astuda. Pistise võtmist ta eitab. „Meelehead ei ole ma küsinud ega vastu võtnud.” Harju maakohtu istungil 12.11.2009Bunga Bunga ja Ruby Ruby

Kolm ametiaega Itaaliat valitsenud Silvio Berlusconi on seotud rohkete skandaalidega. Suurt avalikku huvi pälvisid abielus Berlusconi suhted prostituutidega. 2008. aastal avaldas ajakiri L’Espresso salvestatud kõneluse, mida pidasid peaminister, sutenöör ja prostituut. Berlusconi maksis seksitöötajale tuhat eurot. Kuna Itaalias ei ole seksi ostmine kuritegu, kohtuprotsessi ei järgnenud, kuid Berlusconi abikaasa lasi end temast lahutada.

Selle aasta alguses sattus Berlusconi kohtu alla süüdistatuna seksi ostmises alaealiselt Rubynimeliselt prostituudilt. Kohtuprotsess alles käib, süüdi mõistetuna ootaks Berlusconit kuni 15-aastane vangistus. Samal ajal käib Berlusconil käimas teisigi kohtuprotsesse.

Novembris kaotas Berlusconi euroala võlakriisi üle käivate vaidluste tõttu parlamendis liitlaste poolehoiu ja lubas ametist tagasi astuda, kui parlament kiidab heaks uued kokkuhoiumeetmed. Need kiideti heaks ja Berlusconi lahkus.Lewinskygate

1998. aastal heitis Valgele Majale halba valgust president Bill Clintoni ja praktikant Monica Lewinsky seksiskandaal. Avalikkus sai pressi vahendusel asjast teada 17. jaanuaril 1998, 26. jaanuaril andis Clinton koos abikaasaga Valges Majas pressikonverentsi, kus ütles: „Tahan ütelda ameeriklastele ühte asja. Tahan, et te mind kuulaksite. Ütlen seda uuesti: mul ei ole olnud sekssuhteid selle naisega, Monica Lewinskyga.” Pärast ulatuslikke ühiskondlikke väitlusi nõustus Lewinsky juuli lõpus tunnistusi andma. 17. augustil tunnistas suhet avalikult ka Clinton. Jaanuaris alanud tagandamisprotsessil mõisteti Clinton õigeks. Rahva hulgas püsis tema populaarsus suur: CNN-i küsitluse järgi oli 63 protsenti ameeriklasi presidendi tagandamise vastu.Watergate’i afäär

USA presidendi Richard Nixoni tagasiastumiseni viinud Watergate’i afäär sai alguse 1972. aastal, kui Nixoni palgatud mehed tabati Washingtoni Watergate’i hotellis demokraatide peakorterisse sisse murdmast. Uurimine tõi päevavalgele veel terve hulga Nixoni hämaraid tehinguid. 1974. aastaks oli teada muidki tõendeid vassimisest ja võimu kuritarvitamisest. Nixonit süüdistati ebaseaduslikus jälitustegevuses, CIA kasutamises isikliku võimu kinnitamiseks ning altkäemaksude ja valetunnistuste andmises.Rainbow Warriori uputamine

Greenpeace’i aluse Rainbow Warrior uputamine ehk operatsioon koodnimega Opération Satanique 1985. aastal oli Prantsuse välisjulgeolekuteenistuse kava takistada looduskaitsjate laeva jõudmist Mururoa atollile, kus tehti tuumakatsetusi. Laeva uppudes sai surma hollandi fotograaf Fernando Pereira. Skandaali tagajärjel sunniti Prantsuse kaitseminister Charles Hernu kaks kuud hiljem tagasi astuma. 2005. aastal avaldas Le Monde andmed, et laevale pommi panijad said käske otse president François Mitterrandilt.