Taasiseseisvumise järgsetel aastatel vaatasid põhjanaabrid meid tihti kui kaua eemal olnud ja palju läbi elanud sugulast, keda on tarvis hakata taas jalule aitama. Järgnesid tuge otsiva väikevenna aastad, kui Eesti oli soomlastele „laienemise” maa, kus oma tarbekaupu müüa, odavat tööjõudu otsida ning kellele taas kättevõidetud iseolemise ajastul õpetussõnu jagada. Teisalt oli Eesti ka maa, mida Soomes kardeti – kardeti, et Eesti Euroopa Liiduga ühinemise järel suunduvad sajad tuhanded inimesed hordidena üle lahe heaolu otsima.

Kaksiklinn juba toimib

Praegused märksõnad on (ostu)turistid, mõlemal pool lahte ilmunud menukad ilukirjandusteosed ja ajalooraamatud, vastastikused investeeringud ja poliitikute sõbrasuhted. Viimasena nimetatu tõestuseks olgu või käimasolev kõrgetasemeline Soome nädal – eile külastas meie riigijuhte Soome peaminister Jyrki Katainen, homme saabub kopteriga Tallinna riigivisiidile märtsis ametisse astunud president Sauli Niinistö. Varasemast võib esile tuua muidugi eelmise presidendi Tarja Halose sagedase Eestis käimise ka eraisikuna ja mitme tipp-poliitiku usalduslikud, isegi sõbrasuhted. Tasapisi oleme jõudnud nii poliitilises kui ka „päris elus” seisu, kus nii mitmeski plaanis aastaid ebasümmeetrilisena paistnud suhted hakkavad võrdsustuma.

Tõsi, kümneid tuhandeid eestimaalasi töötab praegu Soomes ja nendega seotud mured on tihtipeale meedias kõneaineks nii siin- kui ka sealpool lahte. Kuid teisalt hakkavad tööturualased murekohad vähemalt väikeste sammudega paika loksuma ning Eesti ja eestimaalased on aina enam partnerid, keda võrdväärsena võtta.

„Usaldusväärsuse tõus on olnud aastate lõikes pidev,” kirjeldab juba 1990. aastast Soomega tihedalt seotud olnud Valdar Liive, kes on praegu EAS-i esindaja Soomes. „Ning kui rääkida ühiselt edasiminekut, siis üha enam on aru saadud, et ühise piirkonnana oleme atraktiivsemad. Ka Soome saatkond on ju öelnud, et sealsed ministrid ei käi üheski riigis nii tihti kui Eestis.”

Sisuliselt sama kostab vähemasti ettevõtlusalalt mõlemalt poolt lahte. Ning üha enam saab sisu ka veel kümmekond aastat tagasi kõvera muigega tervitatud kaksiklinna idee. „Selles osas toimime kaksiklinnana ja väga lähedaste riikidena ülihästi, et kultuuriliselt oleme väga lähedased ja logistiline ühendus on mõlemal pool lahte suurepärane,” osutab Eestis elav ABB madalpingeajamite tehase soomlasest juht Vesa Kandell. „Teisalt, teinekord võiks seda mõistet väljapoole suunatud sõnumites veelgi enam rõhutada, sest kaksiklinn juba on osa inimeste ja ettevõtete igapäevaelust.”

Põhjanaabrite kultuurihuvi

Majandussuhted on muidugi omavahelise suhtluse üks ja väga nähtav pool. Kuid medali teine külg on inimlik läbikäimine, teineteise kultuuriruumi jälgimine ja tunnetamine. Soome Eesti-seltside liidu juhataja Kirsi Bongwirnso sõnul pole soomlaste seas Eesti-huvi vähenemist märgata.

Üle 40 seltsi ühendava katusorganisatsiooni eest vastutava Bongwirnso sõnul on Eestist huvituvate ja seltsidesse organiseerunud soomlaste arv püsinud viimaste aastate jooksul enam-vähem sama. „Seda on küll juhtunud, et mõni selts on lakanud olemast ja mõni on tulnud juurde. Kuid tugevad seltsid on püsinud viimasel ajal samasugustena,” märgib ta.

Enamasti on Eestist huvituvatel seltsidel kultuurihuvi ja seda saab Soomes rahuldada eri viisil. „Raamatuturule on just viimasel aastal ilmunud Eesti kirjandust rohkem, Eesti oli ka viimase raamatumessi keskmes,” toob Bongwirnso kultuurisuhete vallast näiteid.

Teisalt on muidugi ka arenguruumi. Näiteks on Eesti filmide Soome kinodesse toomine seni lapsekingades. „Õnneks on ka siin olukord sel aastal parem, seoses Eesti filmi 100-aastaseks saamisega toimub Helsingis rohkesti linastumisi,” lisab ta.

Et selline organiseeritud kultuuriline seltsiliikumine olemas on, peab Kirsi Bong-wirnso põhjamaiseks omapäraks – Põhjamaades ongi rohkesti kolmanda sektori rakukesi.

„Samasuguste seltside puudumise taga Eestis on kindlasti ajaloolised põhjused,” ütleb Bongwirnso, pidades silmas eestlaste seltsiliikumise katkemist Nõukogude ajal. „Soomes on üldiselt täheldatav tendents, et seltsiliikumine väheneb. Meie liikmeskond on keskmiselt vanemas eas, kuid hoolimata sellest ei näita liikmeskond vähenemise märke,” viitab ta.

Rääkides soomlaste Eesti-huvist tulevikus, on Kirsi Bongwirnso optimistlik: „Kindlasti Eesti-seltsid jäävad, aga see liikumine muudab vormi. Tulevad uued organisatsioonid ja uued teemad, mis vahetavad välja vanad estofiilide põlvkonnad. Näiteks on meiega liitunud ViroRock-Yhdistys või siis enamasti noori inimesi ühendav eestikeelse hariduse selts.”

Tihedalt ja ühiselt koos

Lõpetuseks tasub igapäevaelu tasandilt tulla tagasi tipptasemel suheteni. Ehkki sellised kohtumised on sisuliselt rutiiniks kujunenud, on nad võrreldavad igapäevaelu rutiiniga Eesti ja Soome inimeste, kultuuritegelaste ja ettevõtjate omavahelises suhtluses. Koostöö on tihe ja suhted head, kõlab valitsusjuhtide suust sünkroonis. Kuigi pealtnäha on tegu õõnsa sõnakõlksuna kõlava deklaratsiooniga, on suhted tegelikult ka tihedad, vastastikku kasulikud ja ühiseid huve järgivad.

„Kui võrrelda ajaga veel näiteks kümmekond aastat tagasi, siis täna enam ei võpatata kohtumistel, kui ütled oma päritolumaaks Eesti,” sõnastab Valdar Liive selle, mida ta nimetab paradigma muutuseks omavahelistes suhetes.

Talle sekundeerib Vesa Kandell, kelle arvates on Eesti-Soome suhete märksõnaks win-win-olukord ehk mõlemapoolne võit. „Mõlemad riigid võidavad ühistegevusest tohutult. Ning minu arvates on selle väärtus tihtipeale suuremgi, kui paljud inimesed välja öelda söandavad,” lisas ta lõppu väikese torke ugrilikult napisõnaliste naaberrahvaste eneseväljendusoskuse kohta.

Teisisõnu – hinnakem suhteid naabritega mõlemal pool lahte, eriti kui praegune Soome nädal selleks täiendava võimaluse pakub.Ütlesid„Soome on Eesti suurim importpartner ja suuruselt teine eksportpartner, seetõttu oleme me oma põhjanaabrite heast käekäigust väga huvitatud.”
Eesti peaminister Andrus Ansip, 24. aprill 2012

„Eestis on tehtud väga head tööd selleks, et majandus jalule saada. Usun, et sellega on püstitatud maailmarekord. Varasem maailmarekord pärineb Soomest 1990. aastate keskpaigast.”
Soome president Sauli Niinistö, 21. aprill 2012

„Usun, et kogu Läänemere regiooni tuleks vaadata eeskujuna. Järgime siin süsteemi, mida ma kutsun „põhjala kapitalismiks”. Ma ei kutsu seda põhjamaiseks heaoluriigiks, vaid põhjala kapitalismiks. Ja riigid nagu Eesti kuuluvad kindlasti sellesse süsteemi!”
Soome välisminister Alexander Stubb, 5. märts 2012

„Soomlased usuvad, et kui me oleme nii lähedased, siis on Eesti ajalugu kindlasti samasugune kui Soome oma. Aga vastupidi, meie ajalood on väga erinevad.”
Soome ajaloolane Seppo Zetterberg, 27. november 2009

„Me tõesti hingame samas rütmis, mõistame ühtmoodi Euroopa tänaseid muresid ja homseid võimalusi. See sõprus ja teineteisemõistmine on me suur ühine varandus, mille hoidmist ja kasvatamist pean oma südameasjaks.”
Eesti president Toomas Hendrik Ilves, 6. detsember 2011