TÄISMAHUS: Elektrifirma jätab teadmatuses kliendid ettenähtud soodustuseta

Eestis on tuhandeid majapidamisi, kus halva elektrikvaliteedi tõttu on argielu raskendatud ja abi leida on keeruline. Sellised kliendid saavad küsida võrgutasult 80% soodustust, kui probleem on tuvastatud kuid tihti jäävad inimesed kompensatsioonita. Elektrilevi puuduliku teavitustöö tõttu pole paljud kliendid soodustuse saamise võimalusest teadlikud ja on sellest ilma jäänud.

Jaanuaris ilmus Saarte Hääles omapärane kuulutus: Saaremaalt Kavandi külast pärit mees pakkus tööd poliitikule, kelle ülesanne oleks lobitöö Eesti Energia ja Elektrilevi investeeringute suunamiseks maakonda. Palgaks pakkus ta valijate hääli ja hea tulemuse korral kohta järgmises riigi­kogus. Naljana mõeldud kuulutuse tagamaad on aga kõike muud kui lõbusad – ajale jalgu jäänud elektriliinide tõttu on tema venna majas isegi kõige lihtsamate argitoimingute tegemine raskendatud. Põhjus, miks Eesti Päevaleht teema üles tõstis, pole tõsiasi, et Jüri Aljas on minu isa, vaid see, et sarnaste probleemide kütkes vaevlevad tuhanded majapidamised üle Eesti. Tallinna läheduses asuva Muraste küla juhtumit kajastab ka näiteks tänaõhtune Pealtnägija.

Elektrimurede taga on enne 1980. aastat ehitatud elektriliinid, mis ei vasta tänapäevastele tarbimistingimustele: seetõttu on selliste liinidega majapidamistes sage olukord, kus pesumasina töölepanemisel väheneb lampide erksus märgatavalt või need hakkavad vilkuma, võimsa tööriista kasutamise korral tuleb arvestada pimeda toaga, televiisori vaatamise ajal boiler sees olla ei tohi ning kohvi keeta ja saia röstida korraga ei saa.

Lihtsustatult öeldes on inimesteni jõudev elektriteenus praak. Ehkki seni, kuni Elektrilevi pole vanu liine välja vahetanud, on sellistel klientidel õigus saada Elektrilevilt probleemi tuvastamise korral võrgutasult 80% hinnasoodustust, pole paljud inimesed sellest teadlikud või on soodustuste saamine keeruline.

Näiteks teavitas Aljas Elektrilevi probleemist esmakordselt 2011. aastal. Ettevõte nentis vastuses, et pingeprobleem on olemas, ent lahenduste leidmine seisab investeeringute taga. Soodustus ei rakendunud, ehkki reeglite järgi peaks see toimuma automaatselt. Et tollal polnud Aljas soodustusest teadlik, siis sinna asi jäigi. Uuesti pöördus ta Elektrilevi poole sel talvel, mil ka teised Kavandi küla elanikud elektrimurede suhtes üha valjemini häält tegema hakkasid. Korraldati ümarlaud ja teema jõudis kohalikku meediasse. Pärast tavainimese jaoks pehmelt öeldes keerukate dokumentide läbitöötamist mõistis mees, et soodustus oleks pidanud automaatselt rakenduma juba 2011. aastal. Elek­trilevi tunnistas oma viga ning Aljas sai tagasiulatuvalt kompensatsiooni. Tänavu talvel vahetati ka sealsed liinid välja. Aljast paneb imestama aga tööde ajastus, sest asjad hakkasid liikuma alles pärast seda, kui kohalik ajakirjandus teema üles tõstis. „Veider, et kodanik peab oma riigis rääkima karjuvas kõneviisis,” tõdes ta.

Firma põhjust ei näe

Identne probleem puudutas ka Aljase naabertalust pärit Indra Kaunist, kelle isale keeldub Elektrilevi tagasiulatuvalt soodustust tegemast, ehkki tuvastas 2011. aasta suvel Aljase talus elektrit mõõtmas käinud Elektrilevi elektrik nõudele mittevastava pinge samal päeval ka naabertalus. Seega oli probleem ettevõttele teada, ent kuna Elektrilevi andmetes Kauniselt kirjalikku pöördumist  ei ole, ei näe firma põhjust ka tagasiulatuvalt kompensatsiooni maksta. „Jääb mulje, et Elektrilevi otsustab täpselt oma äranägemise järgi, kes soodustust saab ja mille eest, konkreetset põhjendust tagasiulatuvalt kompensatsiooni mittemaksmise kohta pole ma neilt saanudki,” oli Kaunis ettevõtte suhtlemislaadi ja ebaõigluse üle nördinud. Riigiettevõttelt ootaks ta palju avatumat suhtlemist ja kliendi õiguste selgitamist. Praegu on aga mehe sõnul tegu pigem vägisi reeglitest läbinärimisega, mis paneb isegi juristi haridusega Kaunist pead murdma, tavainimestest rääkimata.

Soodustust ei puudutatud

Ja sarnaseid näiteid on teisigi, näiteks Muhumaal. „Vannitoa põrandakütte mõtte olime täielikult maha matnud. Kui boiler sees oli, muutusid lambid sisuliselt mõttetuks, sest nendest ei tulnud piisavalt valgust ning sel ajal, kui kohvi keetsin, ma saia röstida ei saanud,” rääkis Põitse külas elav Helbe Saksakulm. Esmakordselt pöördus ta Elektrilevi poole 2010. aasta mais, kui sarnaste probleemide üle kurtnud naabrinaine talle soodustuse saamisest rääkis. Saksakulm küsis ettevõttele saadetud kirjas otse, kas ka tal on võimalus soodustust saada ning sai peagi vastuse, milles seisis muuhulgas lause „teie pingeprobleem saab lahenduse 2011. aastal” – soodustuse teemat ettevõte ei puudutanud, ehkki konstateeris probleemi olemasolu ning pidanuks soodustust rakendama. Sellega tollal asi katki jäigi. Tänavu veebruaris pöördusid aga Saksakulmud uuesti Elektrilevi poole küsimusega, millal kord probleem lahenduse saab. See kord läks ka õnneks ning elektriliinid tehti korda, umbes samal ajal, mil Kavandi külas kohalikud elektriteema osas „kisa tõstsid”. Ehkki Saksakulm on õnnelik, et ettevõte lõpuks probleemid lahendas, teeb ta meele mõruks tõsiasi, et võrgutasult soodustust ta aastaid kestnud probleemide tõttu ei saanud ning nüüd mõlgutab ta mõtteid soodustust uuesti, tagasiulatuvalt nõuda.

Nii Kaunist, Aljast kui ka Saksakulmu paneb imestama riigi ettevõtte suhtlemislaad ja tahtmatus reeglitega kehtestatud kliente soodustustest teavitada, aga ka neid maksta. Elektrilevi käiduosakonna juhataja Jaanus Tiisvend aga saarte elanikega päris nõus ei ole ning tema sõnul ei saa kuidagi öelda, nagu ettevõtte soodustuse saamise võimalusi varjaks, sest võrgulepingutes ja firma koduleheküljel on info selle kohta olemas. Ka rõhutas Tiisvend, et 2008. aastal võttis ettevõte 15 000 võimaliku pingeprobleemiga kliendiga ise ühendust, kontrollimaks probleemide olemasolu. Küsimusele, miks soodustust ei rakendata ka neile klientidele, kelle naabruses on pingekvaliteedi probleemid tuvastatud ning kes seetõttu suure tõenäosusega soodustuse saajate hulka kuuluma peaks, vastas ettevõte, et see loogika paika ei pea, sest iga majapidamise elektritarbimine on erinev ning pingekvaliteedi probleem ei pruugi sarnaselt väljenduda. „Naabermajas võivad elada näiteks suvitajad, kelle elektritarbimine on kordades väiksem ja nemad ei pruugi probleeme tunnetadagi,” selgitas Tiisvend ning märkis, et seetõttu peab klient siiski ise ettevõtte poole pöörduma. 

Selget põhjendust juhtumitele, kus pöördumisest hoolimata soodustus ei rakendunud, Tiisvend anda ei osanud. Küll aga tunnistas ta, et järelikult on juhtunud tahtmatu viga, kus lihtsustatult öeldes on süsteemis mingi koha peale „linnukene tegemata jäetud”.

Soodustus pole lahendus

Soodustuste rakendumise ja teavituse kõrval tekib aga hoopiski kolmas ja vahest kõige olulisem küsimus: kas poleks mõttekam soodustuste asemel pingekvaliteediprobleem uute liinide paigaldamisega täielikult lahendada? Näiteks kuulub Muhus elav Aare Palu küll nende 15 000 hulka, kellega Elektrilevi ise ühendust võttis ning kes on nüüdseks ka juba aastaid soodustust saanud, ent pesumasina töölepanemisel hakkavad mehe kodus kõik lambid vilkuma. „Tugevamaid tööriistu ei saagi järele panna,” nentis Palu, kelle probleemid lubas Elektrilevi lahendada ehk 2014. aastal.

Tiisvend rõhutas, et kindlasti mõistab ta tarbijate muret, ent ettevõttel on kohustus vaadata laiemat pilti. Selgituseks tõi ta näite, kus 4500 kliendi pingekvaliteedi probleemide lahendamine nõuab umbes 100 miljonit eurot, samal ajal saab aga selle summa eest parandada 60 000 kliendi elektririkked. „See on nokk lahti, saba kinni olukord, ent me ei saa raha panna vaid ühte äärmusesse, me peame raha kasutama võimalikult efektiivselt,” põhjendas Tiisvend. See, et Kavandi küla pingekvaliteedi probleemi lahendus langes samale ajale, mil probleem meedias esile kerkis, on Tiisvendi väitel pigem juhus kui tagajärg. „Selliseid töid planeeritakse ikkagi kuid ette. Saaremaal läks lihtsalt hästi ning jõudsime valmis varem kui juunis, nagu algselt lubatud,” selgitas ta. Aastas lahendab Elektrilevi umbes 1000 kliendi probleemid, seni tasub aga ettevõttelt soodustust nõuda. See on tarbija õigus.

---

Mida tuleks ette võtta

-Mida tähendab pingekvaliteedi probleem?

Pingekvaliteedi probleem esineb peamiselt elektriliinidel, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Kuna tol ajal kasutati elektrit majapidamistes eelkõige vaid valgustuseks, toodi elekter kohale pikkade madalpingeliinide kaudu, mille lõpus võis pinge olla juba üsna madal. Tänapäevased elektriseadmed on aga pingekvaliteedi suhtes tundlikumad.

Pingekvaliteedi tõstmine tähendab üldjuhul keskpingeliinide majapidamistele lähemale toomist ehk elektriliini rajamist ja uue alajaama ehitamist.

Kõik kliendid, kelle tarbimiskohaga seotud pikal liinil on Elektrilevi tuvastanud nõuetele mittevastava pinge, saavad võrgutasult hinnasoodustust 80%. Nõuetekohase pinge määramisel lähtume Eesti standardist EVS-EN 50160:2010 „Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused”

-Milles madal või kõikuv pinge väljendub?

Pinge kõikumisega seotud probleeme esineb eelkõige pikkade madalpingeliinide toitel olevates majapidamistes. Nõuetele mittevastav aeglane pinge kõikumine väljendub kõige sagedamini järgmiselt:

-lambipirnid ei põle täie võimsusega;

-lambipirnid vilguvad aeg-ajalt niisama või mõne kodumasina sisselülitamisel;

-kodumasinaid saab sisse lülitada ainult kordamööda;

-häired tekivad siis, kui mõni naaber lülitab sisse suurt võimsust nõudva seadme.

-Mida peaks pingekvali­teedi probleemi korral tegema?

Pingekvaliteedi probleemist teatamiseks saab esitada vabas vormis avalduse kas e-postiga aadressile [e-mail], Eesti Energia teenindusbüroos või helistades klienditelefonile 1545. Pöördumises palume võimalikult täpselt kirjeldada, mis ajast, kuidas ja kus pingekvaliteedi probleem väljendub.

Allikas: Elektrilevi kodulehekülg