Lähemalt uurima hakates hoiatavad aga kirjad ja tähised pakenditel, et need ei ole mingil juhul mõeldud kodumajapidamises kasutamiseks, vaid hoopis fooride, tööstus- ja abihoonete valgustamiseks. See muudaks need justkui eriotstarbelisteks lampideks, sest segaselt ja laialt tõlgendamisruumi jättev eurodirektiiv ei keela just eriotstarbelisi lampe.

Küll aga toonitab nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kui ka tehnilise järelevalve amet (TJA), et tavalisi hõõglampe eriotstarbeliste nime all müüa ei tohi ning nende müügiks pakkumine ei ole pelgalt eetilises plaanis vale, vaid ka vastuolus kehtivate õigusaktidega.

Valgustav küttekeha

Kui juba varem on meediasse jõudnud teated näiteks Saksamaalt, kus hõõglampe müüakse poodides valgustavate küttekehade nimetuse all, siis nüüd levivad ka Eestis „tööstuslambid”, mida hõõglampide pooldajad saavad endiselt edukalt kasutada ka kodustes tingimustes. Ka Suurbritannias olevat vähemalt kaks ettevõtet, mis toodavad selliseid „industriaallampe”, mis näevad välja ja toimivad täpselt nagu keelu alla minevad pirnid ja on viimastest ainult natuke kallimad, küll aga oluliselt odavamad uutest säästulampidest.

Majandusministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul olevat see suhteliselt uus trend, et sellise märgistusega hõõglampe on müüma hakatud, kuid suure tõenäosusega on need seadusega vastuolus. „Eriotstarbelisi lampe võib Euroopa Liidus endiselt turustada, kuid selleks peab olema nende tehnilises dokumentatsioonis selgelt välja toodud, mille jaoks nad mõeldud on. Lisaks veel rida nõudeid, mis peavad tõendatud olema,” rääkis Laaniste. „Probleem on tegelikult Euroopa Komisjoni määruses ja seal väljatoodud erandites ning võimalustes, kuidas eriotstarbelisi lampe turule tuua. Üldkehtivat õigusakti ei oldud võimelised 2009. aastal kokku panema ja sellepärast on selles praegu laialdaselt tõlgendamise võimalusi.” Ta rõhutas veel, et Euroopa Liidu aluslepingute, toote nõuetele vastavuse seaduse ja selle alamaktide järgi on Euroopa Komisjoni määrused Eestile otsekohalduvad. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on kavas küsimust uurida koostöös riiklikku järelevalvet teostava tehnilise järelevalve ametiga,” kinnitas MKM-i talituse juhataja.

Laaniste sõnul on üleüldiselt arusaamatu, miks hõõglampe üldse tahetakse nii palju veel kasutada, sest nende kasutamine on inimesele kulukas. „Tulevikus tuleb arvestada oluliselt suuremate elektriarvetega, mis on palju suuremad kui poes müüdavate lampide hind praegu.”



PIRN ON IKKA PIRN

Kaupluse Koduekstra turundusjuht Marko Krusberg tunnistas, et neil müüdavate 100-vatiste elektripirnide märgistamine kui „tööstuslambid” oli kohustuslik just majandusministeeriumi nõudel. „Selline hoiatus peab peal olema ja siis võib hõõglampi ka müüa. Hoiatus on mõeldud inimeste teavitamiseks, et kodumajapidamises neid kasutada ei või, aga tegelikult on pirn ikka pirn,” rääkis Krusberg.

Ka Bauhofi ostujuht Sergei Lazarev kinnitas, et lampide tootjad otsivad kõikvõimalikke väljapääse tootmise jätkamiseks. „Endiselt võib ju müüa reflektorlampe ja muid taolisi. Samamoodi muudetakse ka hõõglamp erilambiks, kui sellele antakse mingisugune lisaväärtus, näiteks vibratsioonikindlamaks tegemisega,” lisas ta.