TÄISMAHUS: Eluohtlikud kaanteta kaevud on probleemiks üle Eesti
Mullu juhtus mitu traagilist õnnetust, kus oma elu kaotas kaaneta kaevu kukkunud inimene. Kuigi need õnnetud juhtumid tõid probleemi avalikkuse ette, leidub üle Eesti ikka veel palju kohti, kus ohtlikud augud on katmata.
Ühe sellise paiga avastas Pärnumaal Audru vallas Tuuraste oja ääres kalal käinud Erki, kes leidis suure maanteega ristuva kruusatee kõrvalt järjest kolm kaanega katmata kaevu.
Kõik augud olid kergesti ligipääsetavas kohas, teele väga lähedal ja jääksid hämaras ilmselt üsna märkamatuks. „Kui metsast kojuminekuga hilja peale jäänud seeneline peaks sinna kanti sattuma, siis edasi ei taha mõeldagi,” lausus kaevud avastanud mees murelikult.
Kaevusid lähemalt uurinud Erki avastas ühest neist metskitse luustiku, teiseski oli näha looma luid. Surnud loomade jäänused viitavad sellele, et augud on olnud katmata juba üsna pikka aega ja on ainult õnn, et neisse mõni inimene veel sisse kukkunud ei ole.
Vaata fotogaleriid!
Audru vallavanem Siim Suursild, kes on kohalikus omavalitsuses juba 12 aastat töötanud, sõnas, et kaanteta kaevudest on selle tosina aasta jooksul valda mitmel korral teavitatud, tõsisemaid õnnetusi pole aga seni kordagi juhtunud.
Suursilla sõnul vastutab katmata kaevude eest maa omanik ja kui üldiselt on need asunud omavalitsuse või riigi maal, siis Audru vallas on pea sada protsenti neist eramaadel. „Ühtpidi tekib seega küsimus, miks inimene üldse sattus eramaale, kust kaev leida, teisest küljest aga pole väga tihti omanikud oma maa piire korralikult piiritlenud, et ligipääsu tõkestada,” ütles ta.
Kes on selle maatüki omanik, kust Erki kolm katmata kaevu leidis, ei ole veel teada.
Audru valla kasutuseta kaevud pärinevad Suursilla andmeil enamasti Vene ajast ja on osa keskküttevõrgustikust, mis ammu enam kasutuses ei ole. „Valla omandis olevad kanalisatsioonikaevud on kindlasti kõik kaetud,” kinnitas ta ja lisas, et Audru vald on ohtlikke kaeve katnud betoonplaatidega. Neid on tellitud umbes 30 tükki ja enam-vähem kõik on juba ka kasutuse leidnud.
Vald on teinud ka katmata kaevude kohta maaomanikele ettekirjutusi palvega oht likvideerida, kuid enamat omavalitsus eraomandi suhtes teha ei saa.
181 lahtist kaevu
Kui kohe pärast lahtiste kaevude avastamist ei osanud Erki nendest kuhugi teatada, siis praeguseks on info jõudnud päästeala infotelefonile, kuhu tuleb sellistest leidudest teada anda.
Selle aasta aprillis tegid tehnilise järelevalve amet ja päästeamet üleskutse, et inimesed annaksid neile katmata kaevude kohta infot.
Saabunud teadetest selgub, et Eestis sisuliselt puudub piirkond, mis katmata kaevudega hädas ei oleks. Alates kampaania algusest on infotelefonile veevõtu- ja tehnovõrkude kaevude kohta laekunud tervelt 181 teadet. Sealhulgas on Harju maakonnast tulnud 53 teadet, Ida-Virumaalt 34, Valgamaalt 19, Tartumaalt 18 ja Pärnumaalt üheksa teadet. Ainsa maakonnana pole kaaneta kaevude kohta kaebusi tulnud Hiiumaalt, mis aga ei pruugi tähendada, et seal probleem puudub.
Telefonile laekunud info edastatakse kohalikule omavalitsusele ja põllumajandusametile, kes selgitavad välja ohtliku rajatise omaniku ja teevad vajaduse korral ettekirjutuse ohutuse tagamiseks.
Kui kaevud asuvad eramaal, nagu Audrus, on asi veidi keerulisem. Nende eest vastutajaid leida on võimalik, kuid tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialisti Anu Võlma sõnul puudub enamasti igasugune reaalne ülevaade kaevude ja muude ohtlike rajatiste asukohtadest ja seisukorrast. Pealegi ei pruugi omanik tihtilugu isegi teada, kas tema kinnistul asub mõni vana kaev või mitte, rääkimata sellest, kas mõni neist võib olla kaanega katmata ja ohtlik.
Võlma sõnul pole üheski riiklikus registris kaevude kohta andmeid ja maad ostes on inimesel nendest teada saamiseks sisuliselt ainus võimalus oma maalapp läbi jalutada. „Maatükki ostes ei pruugi dokumentidest midagi leida,” tunnistas ta.
Koostöös maa-ametiga on tehnilise järelevalve ametil nüüd loomisel ja juba tööski kaardirakendus, kuhu kantakse kaevud, millest seni teada on antud. Selle keskkonna arendus on aga alles pooleli.
Isegi siis kui kohusetundlik maaomanik on oma valduse meeterhaaval läbi käinud, kaevude asukohad välja uurinud ja nende ohutuses veendunud, ei pruugi see järgmisel hetkel enam nii olla – kaaned lihtsalt varastatakse. „Omanik ei saa ju iga päev kontrollimas käia, kas kaevukaaned on alles,” tõdes Võlma.
Politsei- ja piirivalveameti andmeil varastati 2011. aastal kokku 13 kaevukaant, selle aasta esimese kuue kuu jooksul on neid viidud juba kümme tükki. Tõenäoliselt leiavad kaaned oma tee metalli kokkuostupunkti, kus vargad need maha müüvad.
Raske uurida
Jäätmeseaduse järgi võivad aga vanametalli kokkuostjad kaableid, kaevukaasi, rööpaid ja muud sellist vastu võtta üksnes vastava tegevusloaga ettevõttelt. Varguste hulka vaadates tundub siiski, et kaanehiivajad oma saagist kuidagi ikkagi lahti saavad.
Maikuus kontrollis politsei koos keskkonnainspektsiooniga 12 metalli kokkuostupunkti. Mitmes neist oli vastu võetud jäätmeid, mille käitlemiseks luba puudus. Nõutava loata käideldi näiteks romusõidukeid ja akusid.
Ainuüksi selle kontrollreidi tulemusena alustas politsei ühte ja keskkonnainspektsioon kaheksat väärteomenetlust, ühest kokkuostupunktist leidis politsei ka esemeid, mis konfiskeeriti kriminaalmenetluse raames.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaher tõdes, et varastatud kaevukaaned viiakse tõesti metalli kokkuostupunkti, kuid neid punkte kontrollida ja ebaseaduslikku vanametalli vastuvõttu tõendada ei ole lihtne, sest oma tegevust varjavad nii metalli müüja kui ka selle ostja.
Vaher võrdles olukorda narkokuritegudega, kus ei ostja ega müüa taha ütlusi anda ja toimunut on keeruline tõendada, sest kõik osalised on huvitatud selle varjamisest.
Politsei saab ebaseaduslikku metalli kokkuostmist uurida kas väärteo või kriminaalmenetluse raames, olenevalt teo iseloomust ja varastatud metalli väärtusest. „Kriminaalmenetlus annab oluliselt rohkem võimalusi, sealhulgas jälitustegevuseks, aga tegemist on raskesti tõendatava kuriteoga, mille menetlus nõuab vettpidavat eelinfot süstemaatilise ebaseadusliku tegevuse kohta,” sõnas ta.
„Uurimise teeb tihti keeruliseks ka see, et firmas võtab vastutuse tihti enda peale firma üks töötajatest ja juriidiline isik pääseb vastutusest,” lisas ta.
Seetõttu osaleb politsei Vaheri sõnul metallivarguste tõkestamise hea tahte leppes (vt kõrvallugu), et tekitada kokkuostjates soovi sellega liitudes oma mainet hoida. Heale tahtele üleskutsumine näitab, et sisuliselt on südametunnistusele koputamine praegu ainus viis kokkuostjaid mõjutada.
KOOSTÖÖ
Ühine hea tahte koostöölepe
Politsei- ja piirivalveamet sõlmis nädala eest 15 ettevõtte ja organisatsiooniga metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe. Infrastruktuuriettevõtted võtsid eesmärgiks teavitada politseid ja suuremaid metalli kokkuostupunkte toimunud vargustest võimalikult kiiresti. Samuti on kavas koolitada metalli kokkuostjaid, et ära hoida enim varguse ohvriks langenud metallesemete vastuvõttu kokkuostupunktides.
Vanametalli kokkuostjad võtsid kohustuse kontrollida metallitoojate andmeid ja varustada kokkuostupunkte valvekaameratega. Kokkuostjad kinnitasid leppega, et autovrakke ja muid registreerimisele kuuluvaid esemeid võetakse vastu ainult registreerimistunnistuse esitamise korral.
Politsei- ja piirivalveameti, vanametalli käitleja Kuusakoski ja võrguettevõtja Elektrilevi algatatud hea tahte koostööleppega liitusid mitmed sideettevõtjad ning vee- ja elektrifirmad. Lepe on ka edaspidi avatud ja kõik soovijad saavad selle soovi korral allkirjastada.
JUHTUMID
Traagilised õnnetused
Kaanteta kaevud on Eestis nõudnud mitu inimohvrit. Mullu 26. jaanuaril sai Pärnus surma tühermaal kanalisatsiooniauku kukkunud noor naine. 23. veebruari pärastlõunal sõitis viieaastane laps Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas kelguga endisesse tuletõrje veevõtukohta ja hukkus. Päev hiljem sai surma Kehtna vallas Rõue külas kaevu kukkunud eakas mees.
Mõned kuud hiljem tõid päästjad Hiiumaal Ristivälja külas kaevust välja 58-aastase mehe surnukeha, novembris leiti Põlvamaal kadunuks jäänud naise surnukeha rohu sees peitunud lahtisest kaevust.
Tänavu on juhtunud ka mitu õnneliku lõpuga lugu, kus kaevu kukkunud inimene on ellu jäänud. Näiteks augustis pääses Läänemaal kaevu kukkunud mees, kel õnnestus endale telefoniga abi kutsuda.
