Foto: Ilmar Saabas

Kõigest poolteist kuud tagasi teatas prantslastele kuuluv Tallinna Küte, sama firma, mida uus omanik Kristjan Rahu ise aastaid juhtis, et tõstab soojuse hinda maagaasi kallinemise tõttu ligi 15 protsenti. Alates 1. oktoobrist hakkavad tallinlased soojuse megavatt-tunni eest maksma ligi 68,8 eurot.

Rahu lubab 2015. aastaks pensionile saata praegu pealinnas kõrget hinda määrava kütuse – maagaasi – ja tuua asemele hakkpuidu. „Iga kord, kui sooja hinda tõstetakse, keelduvad minu lähisugulased minuga rääkimast,” ütles Rahu. „Ühelt poolt ma soovin oma sugulastega hästi läbi saada, kuid puht majanduslikult pole üha kallineva maagaasiga kütmine põhjendatud. Ma tean, kuidas kütte hinda vähendada, kuid aeg näitab, kas minu plaanid saavad teoks. Biomassi katlamajadega oleksid hinnad juba praegu Tallinnas 15 protsenti madalamad nagu paljudes teistes Eesti linnades.”

Hinna langetamist lubab ärimees hoolimata asjaolust, et tehnikaülikooli teadlaste arvutuste kohaselt vajab neljandik pealinna soojatorustikest kiiret väljavahetamist. Sellepärast tuleb Tallinna järjepidevaks kütmiseks teha igal aastal veel kuni 10 miljoni euro suurune rahasüst.

Sõprus maksab palju

Kuid Rahu sõnul ei määra sooja hinda mitte niivõrd toruinvesteering, kui hoopis kütus.

„Sellised investeeringud ei tõota investorile kiiret tulu, kuid tean, et selline raha on olemas, ja tean, kust seda leida,” kinnitas Rahu.

Maagaasi hind moodustab praegu 80 protsenti soojuse maksumusest. Iru elektrijaam hakkab tuleval aastal prügist energiat tootma, kuid praegu maksab seal gaasist toodetud soojuse megavatt-tund ligi 54 eurot. Maagaasi hinda tõstetakse samas rütmis nafta kallinemisega, tarbijat kaitseb ainult konkurentsiamet.

Rahu oli ka varem nii Tallinna Kütte kui ka Erakütte väikeaktsionär 2,6-protsendilise osalusega. „Ettevõte müüdi mulle põhjusel, et äris maksab 13 aasta pikkune sõprus ja partnerlus (Dalkiaga – toim) päris palju,” lisas Rahu. „Soovijaid oli teisigi, kuid ilma väikeaktsionäri nõusolekuta oleks olnud keeruline müüa.”