TÄISMAHUS: Kümnest välismaal leiva teenijast töötab kuus Soomes
Statistikaameti rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul on ligi 25 000 pendelrändajat oodatud tulemus. „Astusime Euroopa Liitu, kus põhiprintsiip on tööjõu vaba liikumine. 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli võimalusi vähem ja sellepärast oli alaliste elanike hulgas ka kümme korda vähem välismaal töötajaid, 2646 inimest. Peaksime õnnelikud olema, et meil on hea keeleoskuse, kvalifikatsiooni ja tutvustega ettevõtlikke inimesi, kes saavad oma toimetulekut parandada,” lausus ta.
„Kui vaatame töörännet väljapoole Eestit, siis torkab silma Ida-Virumaa, kus on ettevõtlikke vähem. Seal on hõivatute esimeseks sihtpunktiks Venemaa. Tööpuudus oli loenduse andmeil seal kõrgeim ja välismaal käib tööl kõigest 3,1% hõivatutest. See on maakondadest kõige väiksem osakaalunäitaja,” märkis Beltadze.
Protsendiliselt vähem inimesi käib välismaal tööl ka Harjumaalt (3,5%) ja Tartumaalt (3,8%). „Siin on teine tegur. Töökohti on seal lihtsalt rohkem,” selgitas ta. Samas väiksemate maakondadega võrreldes käib Harjumaalt välismaal tööl arvuliselt kõige rohkem elanikke, 9292 inimest.
Hüljanud arvestuses pole
Beltadze sõnul ei kajastu tulemuses need, kes on Eestimaa hüljanud. „See number vastab sellele, kui palju meile esitati andmeid püsielanike töö kohta välismaal. Näiteks kahe loenduse vahelisel perioodil on vahepeal lahkunud üle 30 000 inimese. Me ei käsitlenud ka õpirännet. Siin kajastuvad pendeldajad, kes nädalavahetused või osa kuust veedavad oma leibkonnaga Eestis,” selgitas ta.
Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas viis EMT mobiiltelefonide rände põhjal läbi uuringu, mille järgi 35 600 eestlast viibib aastas Soomes üle 60 päeva. Tema sõnul on tööränne uuringutega keeruliselt hõlmatav. „Meie aeg on selline, et inimesed elavad üks päev korraga,” märkis Ahas.
Tema sõnul on andmete erinemisel kolm põhjust. „Statistikaamet tugineb väga selge metoodikaga tehtud küsitlusuuringutele ja paljud inimesed, kes töötavad välismaal, ei jää sinna valimisse. Seda mobiilset seltskonda on keeruline kätte saada. Teine asi on see, et nad on tihti ajutised või hooajatöölised ega tea oma staatust. Viimane on maksudest hoidumine,” lisas Ahas.TööränneHiidlased käivad Rootsi vahet
Välismaal töötab 219 hiidlast ja ligi kolmandik just svenssonite maal. „Elu sunnib, raha on vaja teenida,” märkis raamatupidaja Maris. Ta kuulub perefirmasse, mis on ehitusalal tegutsenud viis aastat. „Mehed käivad Rootsis tööl ja naised on kodus. Graafik on tavaliselt kaks nädalat tööl ja kaks kodus,” kirjeldas ta leibkonna peremudelit.
