TÄISMAHUS: Kütuseärikad ütlevad neid piiril seljatanud tollipunktiülemale kenasti tere edasi
Reedehommikune Koidula piiripunkt tervitab idüllilises vaikuses – piiriületust ootavad paar suurveokit, aga varem pikkade piirijärjekordade valduses olnud maantee kulgeb kogu nähtavusulatuses autovabalt. Maksu- ja tolliameti juuni keskel alanud võitlus salakütusega on kõigi märkide kohaselt lõppenud võidukalt, sest vähemalt Kagu-Eestis on korduvate piiriületuste arv vähenenud üle 75 protsendi. Kui varem võis piiri ületava auto paagis olla kütust palju tahes, siis nüüd lubatakse üle tulla ainult nii suure koguse kütusega, kui sihtkohta minekuks vaja on, või sama suure, kui piiril esmalt Eestist Venemaale minnes kütust paagis oli.
Koidula tollipunkti ülem Valdek Koor jätab endast kontorilaua taga istudes rahuloleva kassi mulje. Kaks kuud kestnud võitlus on toonud piiripunkti küll palju omapäraseid intsidente, kuid lõppkokkuvõttes on tal igati õigustatult töövõitudest ette kanda. „Eks neid tülisid oli meil palju, sest kui korraga lõigatakse inimeselt sissetulek ära, siis ei taheta ju sellest kuidagi loobuda – tulevad vaidlused, tülid,” meenutab Koor. „Tuli ette põgenemisi, kus sõideti kõnniteed mööda hooga läbi või siis mindi teise raja pealt punktist läbi, kuid ega neil kuhugi põgeneda polnud, sest nende autonumbrid jäid ju kaamerasse ja praegu käib neil väärteomenetlus.”
Enne juuni keskpaika käisid usinamad piiriületajad bensiini toomas igapäevaselt – selleks olid kõige sobivamad näiteks suure paagiga Volkswagen Passatid või „ameeriklased” ehk veel suurema paagiga Uues Maailmas toodetud sõidukid. „Mõned käisid mitu korda enda 90-liitrise paagiga nädalas üle ja nii on ju aru saada, et kütuseveoga tegeletakse. Nüüd vaatame me kõiki tihedalt käijaid läbi ja kui on paak bensiini täis, siis seda me ka maksustame,” selgitas Koor.
Piiriületajaid käis kõikjalt – Valgast Mustveeni ja Tartust Põhja-Lätini. Autoderivi ulatus kummaltki poolt piiri kolme-nelja kilomeetri kaugusele, mis venitas piiriületuse ooteaja sõiduautodel tipphetkil kaheksa tunnini, kuid nüüd on päevi, kus ooteaega polegi.
Tollitöötajate kolleegid piirivalvest rõõmustavad vähenenud piirijärjekordade üle ja peavad uut olukorda turistidele soodsaks. „Ma ei saa kindlale statistikale toetudes kinnitada, et see kõik näiteks turistide arvu kasvu mõjutanud on, kuid isiklikult arvan, et tänu piirijärjekordade vähenemisele käivad vene turistid meil sagedamini,” sõnas piirivalvemajor Valmar Hinno. „Kui see kütusekarussell järgi jäi, siis saime ka hakata pigem turistidele keskenduma, sest neid vedajaid oli vist umbes 200 inimese peale ja nende arvel on töömaht kindlasti vähenenud.”
Piiril valdav võidurõõm ja optimism sulab juba mõnesaja meetri kaugusel, kui Eesti Päevalehe haardesse jääb üks kohalik härrasmees, kes teemast kuuldes kohe ärritub. „Nad [ametnikud] arvutavad ja arvavad, et meil need inimesed on üldse miljonärid, kuid ei ole,” pahandab keskealine mees. „Tänu sellele bensiinile sain ise elada, said teised elada, sest ma ei oska öelda, et kas see on kokkusattumus, kuid kohe pärast piiri sulgemist tõusis ju bensiini hind ka 10 sendi võrra.”
Kohalike elu pea peale
Koidula piiripunkti taha jääva Värska valla elanike sõnul ei tegeletud piirialal mitte niivõrd bensiiniga raha tegemisega, vaid pigem kasutati seda oma tarbeks. Ent kui sinna juurde panna võrdlemisi väiksed sissetulekud, tööpuudus ja suuremate tõmbekeskuste kaugus, siis on just odavama bensiini võimalus kaotanud nii mõnelegi senise mobiilsuse. Näiteks sõnas Värska vallavanem Raul Kudre kuu alguses, et väiksemapalgalistel inimestel, kellele piiriületus oli võimalus kütuse pealt kokku hoida, läheb elu veelgi vaesemaks.
„Inimene ostab ikka välismaalt seda, mis on seal odavam, sest see on ju loomulik, ja kui ma käisin näiteks vanemate haual Petserimaal, siis ma ikka lasin paagi täis, kuna piiri peal pean ma selle ületamiseks maksma 14 eurot ja sellega saab enam-vähem kulutused tasa,” arutleb pensioniiga pidav piiriäärse küla mees. „Meie inimesed tõid seda ikka omaks tarbeks, kuid nüüd viimati piiri ületades taheti mul Lada paagitäit kütust maksustama hakata. Ma ei hakanud seal vaidlema ka, sest ma töötasin ise aastaid koos nende meestega ja nad täidavad ju ainult ülevalt tulevat käsku, kuid see oli ka viimane kord, kui ma üldse üle piiri käisin.”
AS Mahta Kütus peab Värska aleviku ainsat kütusetanklat, mille elu on viimase kahe kuu jooksul märkimisväärselt muutunud. „Nüüd oleme me ikka tankla, aga varem olime pigem pudupood,” naerab tankla teenindaja, kelle sõnul said ümbruskonna elanikud varem enda kütuse kas ise Venemaal käies, üle piiri käinud naabritelt või ka kanistritega saabunud idanaabrite endi käest. Mõistagi leidus ka kohalikke müüjaid, kes tegelesid kütuseäriga eelkõige enda äraelatamiseks. „Kui ühelt kanistrilt saadi neli-viis eurot teenistust, siis siin on tegu väga hea rahaga.”
Paagitäis vett ja gaasiauto
Tollipunkti ülem Valdek Koor käib ka ise pidevalt Petseris ja tunneb enda sõnul tõsisemaid kütusevedajaid ka nägupidi. „Kui ma Petseris käin, siis nad ikka kõik teretavad mind,” naerab ta ise. „Kes on arusaaja ja mõistab, et me teeme siin piiril ainult enda tööd ja täidame käsku, siis nad saavad sellest aru ja isiklikku viha ei pea.”
Viimaste kuude jooksul on tollitöötajad hakanud varasemate regulaarsete ülekäijate kavalusi avastama: näiteks on üritatud üle piiri käia vett täis bensiinipaagiga, kui auto sõidab sootuks gaasiga, või proovitud õnne erinevate juhtide ja autodega. Seni on võitjaks jäänud tollitöötajad ja suurema kütuseärikate massi piirilt lahkumise tõttu suudetakse tegeleda ka teiste probleemidega.
„Kütusevedajate vähenemisega saame me nüüd ka muud tööd teha, sest esimesed nädalad pärast uut korda me muud ei teinudki, kui kulutasime aega ja suhtlesime inimestega, kes ei tahtnud aru saada, et me täidame kõigest enda kohustusi,” sõnas Koor ja nimetas viimase ööpäeva töövõiduna koera leitud kanepikoguse, mis oli peidetud suitsupakki. „Kui tegeleti ainult kütuse edasimüüjatega ja piir vanamoodi edasi oleks töötanud, siis oleks mõned müügikohad laiali löödud, kuid äri oleks kusagil mujal jälle püsti pandud, aga praegune lahendus töötab palju paremini.”
Piiril salakütuseäri lõpetamise järel ongi maksuamet keskendumas edasimüüjate leidmisele, sest veokipaakides seaduslikult Eestisse toodud kütuse edasimüük käib edasi. „Nendega tuleb endiselt intensiivselt tegelda, kuna meie hinnangul on Eestis jätkuvalt ebaseaduslikke kütuse edasimüügikohti,” kinnitas ameti pressiesindaja Ivi Papstel.
Ometi ei ole ka seni piirilähedusest kasu teeninud kodanikud istunud, käed rüpes, vaid hakanud endale leidma teisi elatusmeetodeid. Nii räägivad inimesed piiril ja piiri lähedal, et vähemalt salasuitsude ülevedu rohelisel piiril on kütuseäri varjusurma järel tõsiselt aktiveerunud.
Piiritsooni jääva Misso vallavanema Urmas Peegli sõnul oli suurem osa piiriületajaid siiski võõrast päritolu ning kohalikud elanikud ei vedanud bensiini suurte paakidega müügiks. „Luhamaa piiripunkti osas võin öelda, et põhimass tuli Lätist ja Võru poolt, kui oli märgata organiseeritud ja pidevat suurepaagiliste autode liikumist, aga kohalikel sellised ärid puudusid,” sõnas Peegel. „Kui keskmine palk Võrumaal on ca 630 eurot ja tööle tuleb paljudel käia 45 kilomeetri kaugusele Võrru, siis pigem ehk optimeeriti oma töölkäimise kulusid ja sedagi kindlasti mitte pidevalt.”
Tahavad vorsti leivale
„Samas need inimesed enamuses käivad tööl ja maksavad makse, aga et pärast maksude ja kommunaalide tasumist leivale ka vorsti peale saaks, siis kasutati võimalust kokku hoida,” leidis vallavanem. „Meie sotsiaalabisüsteemile ei ole tolliameti süvendatud kontroll koormust juurde veel tekitanud. Samal ajal on ehk ka vara siin tulemusi hinnata. Räägime nüüd riigi ja piiriäärse elaniku vastastikusest moraalsest käitumisest – meie inimene maksab makse täpselt sama palju kui kõik teised Eestis. Taasiseseisvunud Eesti aja jooksul on meie valla riigiteid tolmuvabaks juurde ehitatud null kilomeetrit – tolmuvabade teede osakaal on ca 10%. Vallateid on tolmuvabaks ehitatud null kilomeetrit. Meie ei nõua kõiki neid teenuseid, mida riik üle Eesti ehk linnades doteerib, sest me mõistame, et reaalne elu on teistsugune – ja me saame hakkama,” rääkis ta.
„Töökohad: neid on vähe, töötuid on palju, tööjõupuudus karjuv – tundub ebaloogiline, aga nii on! Lihtsalt, ääremaale on jäänud vähe võimekaid inimesi,” arutles Peegel. „Lõpetuseks – meie oleme rahul, et ärilisel eesmärgil piiriületajad on kadunud, sest see annab meile endile võimaluse vabamalt liikuda, selmet piirijärjekorras passida või nii mõnigi koostööprojekt tegemata jätta.”StatistikatJärjekorrad ja ooteajad piiril
Juulikuiste sagedaste piiriületuste (15 ja enam korda kuus) arv vähenes aastaga Luhamaal u 85% ja Koidulas u 73%. Piiri ületavate sõidukite arv on vähenenud Koidulas üle 90% ja Luhamaal peaaegu 100%.
Piiriületuste koguarv on võrreldes eelmise aasta juuliga vähenenud Koidula piiripunktis 30,32% ja Luhamaal 27,76%.
Koidulas on A/B-kategooria sõidukite keskmine ooteaeg olnud mais 1,8, juunis kaks, juulis 0,5 ja augustis 0,7 tundi. Paljudel päevadel oli ooteaeg 0 tundi.
Üleliigse kütuse eest on juhid deklareerinud 18. juunist kuni 19. augustini impordimakse 2105 deklaratsiooni alusel kokku ligi 58 000 eurot.
