TÄISMAHUS: Kuue lapsega üksikemal jääb elamiseks kõigest 23 eurot kuus
Kuigi sotsiaalministeeriumi hinnangul toimib praegune toimetulekutoetuse süsteem tõhusa abina kõigile vaesust kannatavatele peredele, siis näiteks Narva linnas ei ole see ka kõige suurematele abivajajatele tagatud.
„Me pole ligi kaks aastat toimetulekutoetust saanud,” räägib ühiselamus elav üksikema Svetlana, kellel on kokku üheksa last. Koos elab ta kuue nooremaga. 20 aastat oli Svetlana Kreenholmi tehases operaator, kuni ta vallandati. Nad elavad vaid lasterahast, mis on kokku 123 eurot. Linnale maksavad nad kahe väikese toa eest ühiselamus 100 eurot kuus. Seega jääb seitsmele inimesele elamiseks vaid 23 eurot – lastekaitsetöötajate teadmisel.
Ja nad ei ole ainukesed. Nii mitmedki sama ühiselamu elanikest, samuti enamasti üksi lapsi kasvatavad emad, ei saa linnalt toimetulekutoetust. Mida öeldakse selgituseks? „Nad ütlevad linnavalitsuses, et ma pean tooma kõigi inimeste dokumendid, kes on siia sisse kirjutatud. Mu 21-aastane poeg on ka sisse kirjutatud, aga ta ei ela siin ja ta ei too mulle kõiki nõutud dokumente. Ja nii jäigi,” rääkis Svetlana. „Kuigi ma ju oleksin tahtnud toetust lihtsalt neile kuuele lapsele, kes siin minuga elavad,” selgitas ta.
Ollakse seaduses kinni
Nende naabrid, samuti suurpere, räägivad sama juttu. Elatakse ainult lasterahast, veidi üle 150 euro. Toimetulekutoetust ei saa suur alaealiste lastega pere seetõttu, et üks täiskasvanud poeg töötab ja mõni kuu teenib rohkem, kui on piirmäär toimetulekutoetuse saamiseks. Sellel perel jääb pärast linnale ühikatoa eest rendi maksmist iga pereliikme kohta elamiseks seitse eurot kuus.
Tutvustame Svetlanale sotsiaalministri ettepanekut tõsta lapsetoetust toimetulekutoetust saavatele paljulapselistele peredele 19 euro võrra. „Mina ütlen selle peale, et ma kingiksin selle raha ministrile. Las ta kasvatab lapsi sellega,” sõnas Svetlana.
Nagu paljudele teistele narvalastele, on ka Svetlana lastele abiks MTÜ Mercy Centeri lastekeskused, kus temagi lapsed söömas ja õppimas käivad ning Svetlana ise käib seal abis töid tegemas. Pereema sõnul oleks kindlasti vaja toetada selliseid lastekeskusi. „Me üldse poes ei käigi, me ei saa midagi osta. Saame praktiliselt kõik humanitaarabist,” rääkis pereema. Abiks on ka vanem poeg, kes töötab, Svetlana ise müüb vahel oma käsitööd.
Narva linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnast tuli vaid napp vastus, et sel aastal ei ole Svetlana ametile toetuse saamiseks avaldust esitanud. Ametnik andis teada, et viimati sai Svetlana linnalt nõustamisteenust ja peale seda pole enam nende poole pöördunud. Abilinnapealt Tatjana Patsanovskajalt, kes vastutab sotsiaalvaldkonna eest, ei õnnestunud kahe päeva jooksul kommentaari saada.
Pärast artikli ilmumist teatas Patsanovskaja, et laste eest vastutavad eelkõige nende vanemad ja on ema kohustus hoolitseda laste eest. "Juhul, kui temal ei ole piisavalt raha nende ülalpidamiseks, peab ta pöörduma abi saamiseks. Narva linnas on palju võimalusi laste abistamiseks, vähemalt sooja toitu iga abivajav laps kindlasti saab."
Mis puudutab toimetulekutoetust, siis toetuse väljamaksmise tingimused on reguleeritud sotsiaalhoolekandeseadusega ja neid tuleb järgida, sõnas abilinnapea.
Toimetulekutoetus on tänavu perekonna esimesele liikmele 76 eurot, igale teisele pereliikmele ehk näiteks lastele 61 eurot kuus.
Samal ajal oli statistikaameti andmetel mullu minimaalse toidukorvi maksumus ühe inimese kohta 88 eurot kuus.
Kui palju on neid peresid, kes jäävad toimetulekutoetusest ilma bürokraatlikel põhjustel või näiteks seetõttu, et saavad paar eurot suuremat sissetulekut, kui piirmäär ette näeb, ei tea keegi.
Üle 58 000 elanikuga Narva linnas maksti viimastel andmetel näiteks mullu detsembrikuus toimetulekutoetust üldse kokku 1375 inimesele, kellest 359 olid lapsed. Tallinnas maksti samal ajal toetust 3212 inimesele, kellest 933 olid lapsed.
OECD on soovitanud Eesti sotsiaaltoetuste süsteemi analüüsis toimetulekutoetuse suurendada.
