„Krrt! Kingatald läinud,” poriseb tantsija, kelle jalavarju kiviparkett haukas. „Millal lisatribüünid paigaldatakse?” on õpetaja ootus­ärev. „Lapsed, asfaldile tuleb peagi kunstmurukate,” kütab täitumatuid lootusi nooruke tantsujuht.

Lauluväljakul, kus tantsupidu poolsajandi jooksul esimest kor­da toimub, on hulk ehmatavaid üllatusi varuks.

Kogenud tantsujuht, morjendu­sest tulvil: „Kalevi staadioni oleks pidanud valima! Eri värvi tantsupinnad lõikavad joonised poo­leks!” Valikrühma tantsija räägib nostalgiliselt: „Käisin Kale­vi staadioni vaatamas. Eriline tun­ne.”

Lauluväljakul toimub tantsupidu, sest just nii nägi ette konkursi võidustsenaarium. Ideaalid ja reaalsus aga ei kattunud. Nii esine­takse täna asfaldil, mis läheb üle kivi­parketiks ja murulaadseks moodustiseks. Murus ootavad pol­kapõrutajat, valsiveeretajat kanalisatsioonikaevud, mõned vineeriga kaetud, mõned metalsed.

Murulikul moodustisel, kivil ja asfaldil tantsimine on kolm eri asja. Kivi ja asfalt närivad hullupööra nii lihaseid kui ka kalleid pastlaid. Seetõttu on lubatud tantsijail esineda paksu tallaga botastes ka peaproov etendusel.

Väga hea pealtvaatamisvõimaluse pakuvad kohad laulukaare all. Mäenõlval on vaatamisvõimalused hoolimata pileti olemasolust pehmelt öeldes piiratud. Igal päeval võib näha kümneid tantsijaid eri kohtadest piilumas, et kas mõni joonis sinna kätte paistab või mitte.

Tantsupeo kunstilise juhi assistent Andi Einaste pole ülearu entusiastlik, kui oludest räägib. Kostab, et kahjuks pole sellist kunstmuru, millega katta korraga nii pärismuru, kiviparketti kui ka asfalti. Ilu asemel võinuks tekkida hoopis libisev vaip, millel tantsijad liikunuks kui sõralised libedal jääl. Lisatribüünide kasutamist ei võimaldanud nende ülespanemiseks ja mahavõtmiseks kuluv aeg ja rahakoti vähene raskus. Selline on reaalsus.

Kui aga üle selle reaalse sürreaalsuse valgub esimeste klasside tantsijatemeri, kes hakkavad kalli-kallitama, kaob osalejate peadest viimne kui kriitikanoot ja kõik laulavad ja kalli-kallitavad lustiliselt kaasa.

Mees, kes lahendaks aastakümnete pikkuse tantsupidude väljaku küsimuse, vääriks kolme ordenit korraga. Pelgalt UNESCO tunnustusega lehvitamisest siin ei piisa. Isand Lang, kas mehetegu soovite teha?