Õigupoolest võttis Saag pistist vähemalt neli korda: just nii palju episoode on kohtuotsuses välja toodud. Raha ei küsinud ta aga niisama, vaid vormistas need koos pistise andjaga laenuks.

Saagi juhtumi puhul algas maksu- ja tolliameti sisekontrolli osakonna juhataja Veljo Naaritsa kinnitusel menetlus MTA sisekontrolli tähelepanekutest. „MTA-s on nulltolerantsi põhimõte nii pistise ja altkäemaksu vastuvõtjate kui ka pakkujate osas. Hea meel on tõdeda, et mitmed kohtuotsused on alguse saanud just meie endi töötajate teadete põhjal, kus nad teavitasid neile tehtud pakkumistest,” ütles Naarits.

Saag töötas 2009. aasta jaanuarist 2010. aasta lõpuni MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse vanemrevidendina. 2010. aasta märtsis ja aprillis tegi ta kontrolli ettevõttes OÜ Amcon. Kontrolli ajal küsis Saag firma esindajalt 100 000 krooni laenu, lubades laenu saamisel firmas kontrolli läbi viia võimalikult kiiresti ja teha otsused Amconi huvides.

Laen vormistati parklas

Ühes Tartu parklas võttiski Saag vastu 25 000 krooni suuruse laenuosa ja vormistas võlakirja. Intressiks märgiti 5%, aga reaalselt lepiti kokku, et seda ei arvestata. Ei määratud ka „laenu” tagastamise tähtaega.

2011. aasta alguses asus Saag tööle Põhja maksu- ja tollikeskuse revidendina, kus ta jätkas pistise küsimist. Juunis viis ta OÜ-s Westmarket läbi ettevõtluse olemasolu eelkontrolli ja otsustas määrata järelkontrolli. Samas küsis Saag firma juhatuse liikmelt 1000 eurot laenu. Taas saadi kokku Tartus ühes parklas ja Saag võttis vastu 500 eurot, laenu kohta sõlmiti võlakiri kolmeprotsendilise intressiga ja seekord määrati ka laenu tagasimaksmise tähtaeg. Kui aga Saag firmas tehtud järelkontrolli ajal tegi Westmarketile soodsa otsuse, loobus ettevõtte esindaja laenunõudest.

Samal aastal võttis Saag veel kaks „laenu”. Esimese neist firma OÜ Capr Ehituse juhatuse liikmelt. Skeem oli sama. Järgmises episoodis küsis Saag 300 eurot laenu OÜ-lt Marktehn. Taas saadi kokku Tartu ühes parklas, 300 eurot vahetas omanikku, sõlmiti laenuleping kaheprotsendilise aastaintressiga ja kahekuulise tagasimakse tähtajaga. Seejuures jäi eelmise 500-eurose ja selle 300-eurose „laenu” vormistamise vahele vaid kümme päeva.

Kohtuotsuse järgi sai Reet Saag paari aasta jooksul pistisena kokku 2898 eurot. Kuna Saag oli saadud raha ära kulutanud, mõistis kohus selle summa ametnikult välja.

Naarits nentis, et nagu teiste järelevalvefunktsiooniga ametite puhul, on ka MTA töös korruptsioonioht paratamatult olemas. „MTA puhul tuleb lisaks arvestada, et üldjuhul on tegemist väga suurte summadega, mis kajastuvad tihtipeale pakutava meelehea suuruses,” lisas Naarits. „Aastate jooksul on kahjuks aset leidnud juhtumid, kus MTA töötajad on sellise pakkumisega nõustunud ja lõpetanud kohtupingis süüdimõistvat otsust kuulates.”



KOMMENTAAR

Ameti sisekontroll toimib

Mati Ombler

keskkriminaalpolitsei korruptsiooni­kuritegude büroo juht

Korruptsioonioht või risk sellega kokku puutuda tekib MTA-s ametiisikul oma teenistusülesandeid täites. On see töö seotud siis kas järelevalve või võimuesindaja ülesannete täitmisega. See on oht, mida tööandjal tuleb tähele panna ja vastavad riskide maandamiseks vajalikud meetmed kasutusele võtta.

Olukordi, kus politsei peab uurima maksu- või tolliametniku võimalikku raha küsimist, on harva. MTA-s kasutusel olevad sisekontrollimeetmed toimivad enamalt jaolt ja kriminaalmenetluse alla satuvad vaid üksikud ametnikud. Ka MTA töötajatele raha pakkumiste kohta saab öelda, et see on pigem harva esinev nähtus.