Võimalike ümberkorralduste tulekut hakkasid kahe asutuse töötajad kahtlustama juba mullu, kui ilmajaama töötajaskond Toompuiesteel asuvast vanast ministeeriumihoonest Mustamäe teele KTK hoonesse kupatati.

„See on täielik absurditeater, mis siin toimub. Neil, kes uusi struktuure joonistavad, pole õrna aimugi, millega kahes asutuses tegeletakse. Idee ise ju polegi üdini halb, aga kõik küsivad, miks on vaja kaks hästi toimivat asutust niimoodi ülepea kiirustades laiali lõhkuda,” imestasid anonüümsust palunud KTK ja EMHI töötajad.

Tuli takus

Asutuste ühendamisega on ministeeriumil tõesti millegipärast tuli takus. Kui ametlikult sai liitmine täiskäigu mõni nädal tagasi, siis juba 1. mail peab uus asutus tööd alustama. Kardetakse, et ümberkorraldusi saatvas segaduses võib kannatada mõnegi riiklikult väga olulise ülesande täimine, mille eest ühendatavad asutused vastutavad. Näiteks EMHI osutab elutähtsat hoiatuste ja ilmaprognooside teenust, millest sõltub muu hulgas kogu lennuliiklus.

„Meie eesmärk on keskkonnaseisundi hindamisel saada süsteemsemat tulemust kui seni ja selleks koondada sarnase asjaga tegelevad inimesed ühise juhtimise alla,” selgitas uue asutuse loomise vajadust Pavel Ivanov keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast. „Kuna ettevalmistused on käinud mitu aastat ja kõik asjaosalised on senini pidanud asutuste liitmist vajalikuks sammuks seire tõhusama korraldamise tagamiseks, siis me ise sellist kiirustamist ei tunneta. 1. mai on ainult vahepeatus ja sisuline väga oluline töö saab jätkuda alles siis, kui asutused on liidetud.”

Seejuures nimetas Ivanov keskkonnaministeeriumi jaoks äärmiselt oluliseks, et ümberkorralduste tõttu ei peatuks ükski keskkonnaseire programm ja et ka lennundusmeteoroloogiaga seotud üksused saaksid rahulikult oma ülesandeid jätkata.

Arvatavasti hakkab uut asutust juhtima Jalmar Mandel, kes sai mullu Jaan Saare asemel EMHI peadirektoriks.



KOMMENTAAR

Urmas Tartes

teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees

Praegusest kavast võib välja lugeda, et alles pärast uue asutuse moodustamist hakatakse sisuliselt analüüsima, kuidas seirekorraldust – andmekogumist, info töötlemist ja kasutamist – paremaks muuta. Selline analüüs ja visioon peaks meil olema arutada enne igasuguseid ümberkorraldusi.

Näiteks teeb mind uue asutuse moodustamise kavas ettevaatlikuks, et keskkonnaameti alt võetakse ära bioloogilise mitmekesisuse seire. Info tekkimise ja kasutamise institutsioonilise lahutamisega kaasneb alati oht, et infovahetuse puudulikkuse tulemuseks võivad olla samasugused äpardused, nagu juhtus Taevaskojas. (Looduskaitsjatelt kooskõlastust küsimata lasi RMK tallata ATV-dega roopad esimese kaitsekategooria seeneliigi elupaika – toim.) Üksnes majanduslikku kokkuhoidu taga ajades võime jõuda olukorda, kus Exceli-tabelis on kõik korras, kuid päriselus võib asi olla vastupidi.