TÄISMAHUS: Ministrid Parts ja Vaher said rahvalt hävitava hinnangu
„Kas teie arvates on Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi selgitused elamisloaskandaali kohta olnud usutavad?” küsis uuringufirma Klaster poolelt tuhandelt eestimaalaselt detsembri keskel korraldatud netiküsitluses.
„Jah, täiesti,” vastas vaid 1,2 protsenti vastanuid ja pigem usutavaiks pidas ministrite selgitusi 13 protsenti küsitletuid.
Sotsioloog Juhan Kiviräha sõnul olid tulemused ootuspärased, kuid ei anna pilti inimeste suhtumisest konkreetsesse skandaali, vaid pigem peegeldavad üldist suhtumist. „On üsna ebatõenäoline, et laiem avalikkus ministrite poolt antud selgitustega peensusteni kursis on ja neid ministrite üldisest kuvandist lahus hinnata suudab,” selgitas Kivirähk.
Kehv üldkuvand
Mõlema ministri üldkuvand on väga kehv. Klaster uuris inimeste üldist arvamust kõigi ministrite toimetuleku kohta. Toimetulekut tuli hinnata kümne palli skaalal, mille teoreetiliseks keskmiseks on hinne 5,5. Ken-Marti Vaheri puhul jäi keskmisest allapoole 80% hinnanguid ja Juhan Partsi puhul 72% hinnanguid. Ministrite üldises pingereas on Parts vastavalt kümnendal ja Vaher lausa viimasel kohal. „Sellest reitingust lähtudes hinnatakse paraku ka ministrite eneseõigustuste usaldusväärsust,” osutas Kivirähk.
„Mina isiklikult pean antud loos suuremaks süüdlaseks siseministrit, kes sõltumata isiklikust seotusest või mitteseotusest selle afääriga oleks kindlasti pidanud poliitilise vastutuse võtma ja ametist lahkuma,” lisas ta. Sotsioloog osutas, et ministrid keskendusid selgitusi andes kõrvalisele küsimusele: sellele, kuidas tehakse PPA-s elamislubade andmise taustakontrolli. „Põhiküsimus oli aga hoopis poliitilise mõjuvõimuga kauplemises; selles, et taolise äriga tegelesid ministrite lähikonda kuuluvad poliitikud. Just see, mitte aga PPA protseduurid, oleks pidanud olema ministri tagasiastumise motiiviks,” selgitas Kivirähk.
Inimeste soov ministrite tagasiastumist näha on tugev. Klasteri küsitluse järgi arvab 54,3 protsenti elanikke, et siseminister Ken-Marti Vaher peaks elamisloaskandaali pärast tagasi astuma. Nelikümmend protsenti leiab, et tagasi peaks astuma nii Vaher kui ka majandusminister Juhan Parts.
Samamoodi nagu sotsioloog Kivirähk, peavad ka küsitlusele vastanud skandaali eest rohkem vastutavaks Ken-Marti Vaherit. 15,1 protsenti küsitlusele vastanuid arvas, et tagasi peaks astuma ainult Vaher, samal ajal kui 1,8 protsenti arvas, et tagasi peaks astuma ainult Parts.
Klasteri veebiankeediga küsitlus korraldati 12.–14. detsembril. Valim oli üle-eestiline ja koosnes 500-st 16–65-aastasest inimesest.
Skandaal saadeti jõulupuhkusele
Novembri lõpus puhkenud elamisloaskandaal raputas esmalt kogu poliitikamaastikku ja hetkeks võisid ministrid Vaher ja Parts kahtlema hakata, kas nende portfellid püsivad käes. Siis aga tulid vahele jõulud ja kuni jaanuari keskpaigani saavad kõik asjaosalised hinge tõmmata.
Elamisloaskandaali kolmas osaline, tagasihoidlikku joont hoidnud ja vaikimistaktikat järginud Siim Kabrits tegi vahetult enne jõule ootamatu käigu ja pöördus ise erakonna aukohtusse, et see tema äritegevuse seaduslikkuse üle otsustaks. See käik suunas tähelepanu aukohtule ümber, kuid paraku selgus, et IRL-i aukohus ei liiguta jõulude ajal lillegi. Isegi nüüd, pärast jõule, ei ole kohtu kogunemispäeva veel määratud. „Kokkusaamine toimub millalgi jaanuari alguses, aga täpset päeva veel paika pandud pole,” ütles aukohtu esimees Avo Üprus.
Venima jäi ka võimaliku erikomisjoni loomine. Parlamendi opositsioonierakonnad tegid erikomisjoni moodustamise ettepaneku 12. detsembril.
Komisjoni moodustamiseks on vaja riigikogu hääletust, kuid seda ei jõutud teha, sest kolm päeva hiljem, 15. detsembril algas riigikogul juba jõulupuhkus. Uuesti kogunetakse alles 9. jaanuaril, nii et ka riigikogust pole niipea elamisloaskandaali lahendamist oodata.
