„Kokku pean ma kolmeaastase õppe jooksul töötama praktikal 16 kuud,” arvutas näiteks üks neiu, kes on töötanud mitmetes tervishoiuasutustes. Palka ei ole ta saanud aga selle eest sentigi.

„Me teeme täistööpäevi nagu ametlikult seal töötavad õed, samade kohustustega,” kirjeldas ta. Enamasti teevad üliõpilased kolmekuulisi tsükleid, vahetades siis osakonda või asutust. „Ma tegin kogu aeg ära teiste õdede tööd. See on ikkagi reaalne töö. Ja päevad on väga pikad.

Kuna kogu tööaeg läheb sinna ära, siis ei saa ka mingile teisele tööle minna, et elamiseks raha teenida,” lisas ta. Paljudel tema kaastudengitel on ka õppelaenud ning raha elamiseks napib.

„Me tunneme küll, et meid kasutatakse lihtsalt ära,” rääkis teine noor naine, kes on muuseas töötanud ka suures Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH), kus talle samuti pooleaastase praktika eest tasu ei makstud. „Esimene nädal tõesti vaatlesime ja õppisime, siis aga anti riistad pihku ja praktikant pidi kõik tööd ära tegema, mis kästi,” kirjeldas ta. Kuna haiglapoolne juhendaja annab pärast õpilasele hinnangu, siis tegelikkuses ei saa ka protestida, kui kooli edukalt lõpetada tahad.

„Kuna alustavad praktikandid on väga agarad ka, siis õed kasutavad neid ära ja lasevad oma kohustused neil täita,” kirjeldas nüüdseks ise juba kolmanda kursuse üliõpilane. „Tegelikult me pidime veel ise peale maksma, sest me ise pidime endale vormiriietuse ostma, mitu komplekti ja neid ise pesema. Lõunasöögi eest maksame ise, ja muud kulud, mis seal käimisega kaasnesid. Tegelikult võiks ju suur haigla natukenegi tunnustada tudengeid, kes teevad haiglas nii suure töö ära,” leidis ta. Tema kavatseb nüüd aga selle kogemuse järel minna selleks suveks abiõena tööle hoopis Soome.

Läheks Soome

Kolmas Eesti Päevalehega vestelnud noor õenduse tudeng aga ütleski, et kuna viimane praktika kogemus oli väga ebameeldiv ja palka ka ei saa selle eest, siis tema on nüüd oma elus kannapööret tegemas ega ole enam kindel, et üldse jätkab oma õpingutega TTK-s. „Kui üldse jätkaksin, siis ainult Soome Vabariigis,” märkis ta.

Kokkuvõtlikult plaanivad ühe kursuse 30 tudengist 20 enda sõnul minna tööle ikkagi Soome, 10 neist juba täiesti kindlalt. Neil on plaanidki selleks tehtud. Ka kasutavad mitmed õenduse tudengid juba ka võimalust töötada kolmandal kursusel abiõena pigem Soomes kui Eestis.

Kahest suuremast haiglast, nii PERH-ist kui ka Tartu ülikooli kliinikumist vastati, et kuna praktika on osa õppetööst, mille üliõpilane on kohustatud läbima vastavalt õppekavale, siis selle eest palka ei maksta. PERH-is, kus käib üle 600 praktikandi aastas, varieeruvad pressiesindaja sõnul nende tööpäevad 6, 8 või 12,5 tunni ringis. „Praktikantidega töölepinguid ei sõlmita,” kinnitas PERH-i pressiesindaja Inga Lill.

Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal selgitas, et praktikaleping pole tööleping, kuid ei välista ka selle olemasolu. „Kui sõlmitakse lisaks praktikalepingule ka tööleping, siis lepitakse kokku töötasus,” märkis ta. „Praktikalepingule ei laiene töölepingu seadus, küll aga laieneb töötervishoiu ja tööohutuse seadus. See tähendab, et vastutus praktikandi ohutu töökeskkonna eest lasub praktikaettevõttel,” lisas Taal.

Praktika on kohustuslik

TTK avalike suhete juht Heli Kraft selgitas, et õe põhiõppe õppekava maht on 210 EAP, praktika maht aga 90 EAP. „90 EAP praktikat on igale üliõpilasele kohustuslik, see on ka osa EL-i direktiividest, mis kehtivad õe põhiõppe õppekavale,” täpsustas Kraft. Ta selgitas, et praktikat juhendavad koolitatud õed. „Iseseisvalt ja üksinda õe õppekava üliõpilane praktikal õendusabi osutada ei tohi.”

Koolile ei ole samuti teada, et praktikal oleva üliõpilasega oleks sõlmitud tööleping ning makstaks praktika eest palka. „Kuna üliõpilane on praktikal tööandja juures, siis palga maksmine praktika ajal on antud asutuse otsustada,” vastas Kraft. „Seaduse kohaselt on üliõpilasel võimalik alates III kursusest töötada abiõe ametikohal ning kõrgkoolis kehtestatud korra kohaselt saab sellisel juhul teatud tingimustel osa praktikat arvestada töötamisena,” lisas Kraft.

Samal ajal maksab TTK nagu ka teised tervishoiu õppeasutused ise praktikate tegemise eest raha ehk praktikatasusid neile asutustele, kus tudengid praktikat teevad, kattes sellega tööjõu ehk juhendajate tasu ja lisavahendite kulu.



ASENDUS

Üliõpilane võib paluda praktika asendamist tööga

Haridusministeeriumist selgitati, et õppekavas, mille osa praktika on, peab olema määratud praktika maht. „Juhul kui praktika venib ettenähtust pikemaks, ei ole üliõpilasel kohustust praktikal viibida,” selgitas ministeeriumi konsultant Asso Ladva. „Juhul kui praktikat andev asutus sõlmib aga üliõpilasega näiteks töövõtu- või muu lepingu, võib asutus üliõpilasele ka palka maksta. Sellisel juhul on poolte õigused sätestatud kahepoolse leppe tingimustes,” märkis ka tema.

Ehk kui asutus soovib, siis ta võib siiski ka seda teha – tudengitele palka maksta. „Kui üliõpilased on pandud olukorda, kus praktika ei täida talle õppekavas seatud eesmärke, tuleks sellest teavitada õppeasutust, kellel lasub vastutus õppekava läbiviimise eest. Sellisel juhul on üliõpilasel võimalik paluda oma praktika asendada mõne muu praktika või praktilise tööga,” selgitas ametnik veel võimalusi, mis on üliõpilastel endil oma tingimuste üle läbirääkimisel.