TÄISMAHUS: Parts ulatas semudele 11. tunnil abikäe
Kui valitsus otsustas 29. septembri istungil suurendada tänavu ootamatult popiks muutunud elamislubade piirmäära 336 võrra – 1344-ni –, jäi lisalubade detailsem jaotus siseminister Ken-Marti Vaheri ülesandeks. Vaheri alluvad koostasidki vastava määruse eelnõu ja minister saatis selle 5. oktoobril oma kolleegidele kooskõlastamiseks.
Eelnõus esialgu sisaldunud arvude järgi oli lõviosa lisandunud 336 elamisloast mõeldud töötamiseks ehk lihtsustatult öeldes „kuulsate” keevitajate ja muude spetsialistide värbamiseks, kelle suuremast vajadusest Eesti ettevõtjad juba aastaid nurinal räägivad.
Kuid pisut suurendati ka muid piirmäärasid: töötamiseks mõeldud elamislubade arv pidi kasvama 292 ja ettevõtluseks antavate lubade arv 25 võrra. Ühtlasi suurendati kaheksa võrra Eestis legaalset sissetulekut omavatele välismaalastele antavate lubade arvu ja 11 võrra välislepinguga siia saabuvate välismaalaste lubade arvu. Ken-Marti Vaheri alluvate koostatud seletuskirjas märgiti ühtlasi, et valdav osa uusi elamislubasid tuleks anda just neile välismaalastele, kes tulevad siia tööle. Peale selle sisaldus seletuskirjas kõnekas lause: „Nüüdseks on siseministeeriumil põhjendatud alust arvata, et alates siseministri poolt sisserände piirarvu väärkasutamise kvantitatiivsest piiramisest 4. juulil 2011 on aga esitatud hulgaliselt tähtajalisi elamislube ettevõtluseks ja piisava legaalse sissetuleku olemasolul, mille tegelikuks eesmärgiks on antava elamisloa väärkasutus.”
Kuid kuus päeva hiljem, 11. oktoobril saatis majandusminister Juhan Parts parteikaaslasest siseministrile kirja, milles palus ettevõtluseks antavate lisalubade arvu 60 võrra suurendada. „Võttes arvesse ettevõtlusinvesteeringute olulisust Eesti majandusele ja piirarvu vähest täitumist teiste alajaotuste raames, teeme ettepaneku tõsta tähtajaliste elamislubade arvu ettevõtlusega tegelemiseks kavandatud 25-lt 85-le,” seisab Partsi digitaalselt allkirjastatud pöördumises Vaherile.
Hoolimata hoiatusest, mille omaenese alluvad on määruse eelnõu seletuskirjas suisa kahes kohas selgesõnaliselt esitanud, võttis Vaher kuulda parteikaaslast Partsi ja kinnitas 15. oktoobril uued piirmäärad: esialgse 110 ettevõtluseks mõeldud elamisloa asemel eraldati selleks otstarbeks 170 luba. Skeem, mille järgi ühe elamisloa eest 3500 eurot küsinud IRL-i ettevõtlik kolmik hoogsalt profiiti lõikas, sai ropsuga hoogu juurde.
Mis oli Partsi kirja alus? Küsimused selle kohta tulid Partsile ootamatult ja võtsid esiti ohkama. Ta ütles, et muudatuse taga olid tõenäoliselt ettevõtjate ja tööandjate mured ja palved. Ettepaneku, mis realiseerus olulises sisserändemuudatuses, tegi aga ometi ministeerium. „Ma pean ausalt tunnistama, et tõenäoliselt minu roll on ainult olnud neid asju allkirjastada, ma ei oska neid detaile peast öelda,” sõnas Parts. Ta märkis, et tema üldine kogemus tööandjatega suheldes on näidanud, et töötajate Eestisse toomise kvoot on väike. Minister tõi näiteks Balti laevaremonditehase.
Tekib vastuolu
Siin tekibki vastuolu sõnade ja tegude vahel. Just töötamiseks mõeldud elamislubade arvel suurendati 60 võrra ettevõtluseks antavate lubade arvu. „No vot, siis peakski neid numbreid vaatama, ma ei oska nii öelda, tahate minust praegu liiga palju,” vastas minister ja ühtlasi palus rääkida ministeeriumi asekantsleri Ahti Kuningaga. Too märkis, et asjale ei saanud läheneda ettevõtluseks antavate elamislubade kärpimisega. Kust tuli arv 85? „See ei olnud süvaanalüüsi tulemus,” tunnistas Kuningas. Ministeerium andis hinnangu selle järgi, kui palju taotlusi parasjagu sees oli. Tema sõnul ei saanud piirata ettevõtjate sissevoolu lihtsalt kraani kinni keeramisega, probleem kui selline tuleb kõrvaldada ja sellega tegeldakse. Kas ministeerium palus siis senikauaks arvu suurendada selleks, et ebaausate ettevõtjate hulgas mahuksid sisse ka ausad ettevõtjad? „Et ka ausad sisse saaksid,” kinnitas Kuningas.
Eilsel valitsuse pressikonverentsil väitis Parts küll kindlameelselt, et enne selle nädala kolmapäeva ta oma endise nõuniku Nikolai Stelmachi ja tolle omal ajal poliitikasse toonud Indrek Raudse magusast ärist ei teadnud.
„Selle pinnalt, mis on meedia avaldanud, ei ole alust kriminaalasja algatamiseks,” ütles kriminaalpolitsei pressiesindaja Kaarel Kuusk. Samal seisukohal olid nii riigiprokuratuur kui ka kapo.
Kuritegu pole välistatud
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai lisas, et mitu riigiasutust kavatseb olukorda analüüsida ja kui neist analüüsidest ilmneb asjaolusid, mis viitavad kuriteole, pole välistatud ka kriminaalasja algatamine.
Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp lisas, et kapo teeb elamisloataotlusi menetleva politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibürooga koostööd, kui tollel on mingeid kahtlusi.
Põhimõtteliselt võiks kriminaalasja algatamiseks anda alust see, kui selgub, et mõni ametnik on saanud meelehead. Selliseid fakte pole ilmnenud.
Kriminaalasja algatamise teine põhjus saab olla see, kui mingeid dokumente on võltsitud või esitatud ebaõigeid andmeid. Praegu pole midagi sellist avastatud.
Riigikogu korruptsioonikomisjon vaatab üle elamislubade äris esile kerkinud IRL-i fraktsiooni liikmete Siim Kabritsa ja Indrek Raudse majanduslike huvide deklaratsioonid.
Kokkuvõtteks: kui uskuda Juhan Partsi sõnu, et paljuski just tema erakonnakaaslaste tulusat äri soosiva muudatuse valmistasid ette ametnikud ja tema kirjutas pelgalt ministri lauale pandud dokumendile alla, siis ilmselt oli lobitegevus edukas madalamatel tasemetel. Sest mille muu kui lobitegevuse arvele kanda muudatust, millega ministrid Parts ja Vaher andsid hoolimata siseministeeriumi hoiatusest – seda skeemi väärkasutatakse – 11. tunnil investorite ligimeelitamise sildi all teoreetilise võimaluse müüa kuni 60 elamisluba. Lihtne ja ehk ka lihtsustatud arvutustehe näitab, et 3500-eurose „teenusehinnaga” on selle lükke hind 210 000 eurot. Kas nüüd ettevõtlik kolmik lootis endale saada kogu seda kuutkümmet, võib muidugi ainult spekuleerida. Ent kui hinnata nende senist edukust kvoodiraha just oma firmasse meelitada, küünib selle allkirja võimalik majanduslik tulem ikkagi kahesaja tuhande euro kanti. On, mille nimel pingutada.
Tsitaate
Toomas Hendrik Ilves
president
Ma väga loodan, et see põhjustaks laiemat debatti teemal, kuidas inimesed Eestisse tulevad, keda me tahame, ja võib-olla ka, keda meie ei taha. Hoiak, et kõik, kes siia [väljastpoolt Euroopa Liitu] tulevad, on a priori pahad, viiks meie majanduse allakäiguni.
Ene Ergma
riigikogu esimees
Tavaliselt on inimesed lõpetanud ärilise tegevuse, kui on valitud riigikogusse. Tavaliselt, mitte alati. See peaks olema heaks tooniks. Aga mul on väga raske kommenteerida, sain sellest teada alles täna, ei tea sellest praktiliselt midagi.
Indrek Raudne
riigikogu liige
Meedia vahendusel on edastatud meelevaldseid tõlgendusi, seoseid ja lihtsalt laimu. Ma soovitan nii meedial kui ka poliitikutel teha endale kõigepealt asjaolud täpselt selgeks ja siis hakata kommenteerima.
Jüri Saar
õigusteadlane
Poliitilise korruptsiooni kahtlus on väga selgelt olemas. Sellisel tasemel inimesed, kes on riigikogus, tegelevad samal ajal säärase äritegevusega. Näha on väga selged ohud.
Mart Laar
IRL-i esimees
Kõlanud selgitused ei olnud õnnestunud. Pigem tekitasid need küsimusi juurde ning andsid aimu sellest, et asjaosalised ei teadvusta endale oma rolli poliitikuna ja sellele rollile valijate poolt seatud ootusi.
Andrus Ansip
peaminister
Tuleb välja selgitada, mis on juhtunud, ja vastavalt kehtivale seadusele siis otsused langetada. See küsimus, kas juhtunust johtuvad ka isikute poliitilised sammud vastutuse võtmisel või mitte, sõltub eelkõige valmivast analüüsist.