Foto: Eesti Ekspress, Vallo Kruuser

Seni on politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori kandidaatidena ametlikult jutuks olnud siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort, PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt ja PPA peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Tarmo Miilits. Nende kõrval kandideerivad Eesti suurima töötajaskonnaga asutuse juhiks statistikaameti endine peadirektor Priit Potisepp, PPA piirivalveosakonna merebüroo juht Allan Oksmann ja erasektorist Rinel Pius. Kokku on kuus kandidaati.

Päästeameti peadirektoriks kandideerivad peale juba varem teada olnud päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafini ka kaks teist päästeameti juhi asetäitjat: Alo Tammsalu ja Kuno Tammearu. Üllatajatest on kandideerimisavalduse esitanud näiteks Pärnu endine abilinnapea, praegu väikeettevõtlusega tegelev Simmo Saar ja 26-aastane IRL-i kuuluv Tartu volikogu liige, advokaadibüroo Concordia jurist Kristjan Mugra, kuigi tema ise väitis eile Eesti Päevalehele, et see olevat valeinformatsioon. Päästeameti juhiks kandideerib ka 25-aastane ettevõtja Carl Murd ja seitsmes kandidaat on Eesti Päevalehe andmeil veel üks erasektori inimene.

Siseministeerium ise hea tava kohaselt konkurssidel osalejate nimesid ei avalda.

Väidetavalt rääkis siseminister Ken-Marti Vaher päästeameti juhi kohast ka kultuuriministeeriumi endise kantsleri, praeguse Eesti olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklesega, kuid tema ütles ministrile ei.

Impordi-ekspordiäri

PPA peadirektoriks kandideeriv, erasektoris töötav Rinel Pius põhjendas oma otsust konkursil osaleda sellega, et on olnud pikka aega – kümmekond aastat – tippjuht teenindussektoris, kus tema alluvuses on olnud ligi 2000 töötajat.

„Seda kogemust tahaksin ära kasutada. Usun, et igale tippjuhile Eestis on väga võimas väljakutse juhtida PPA-d, kus on ligi 6000 töötajat,” ütles Pius. Ta viitas ka PPA kodulehel kirjas olevale iseloomustusele, et põhimõtetelt on politsei teenindav organisatsioon.

Teine kandideerimise põhjus oli Piusi sõnul puhtalt emotsionaalne. „Kui seadusega loodi võimalus, et PPA juhiks saab kandideerida ka inimene erasektorist, siis usun, et iga erasektori juhi kohus on sellistest asjadest kinni haarata ning juba tükk aega avalikus sektoris töötanud inimestele mingisugust konkurentsi pakkuda. Nii et otsuses kandideerida on päris palju ka missiooni- ja aatetunnet,” selgitas Pius ja lisas kolmanda argumendina, et politsei ja piirivalve valdkond on talle lapsest saadik väga suurt huvi pakkunud.

Praegu töötab Pius firmas Puhastusimport, aga ta on töötanud juhatuse liikmena ka AS-is Minu Vara, samuti ISS Halduses ja olnud ESS Puhastustööde AS-i nõukogu esimees.

Simmo Saar ütles, et tema otsustas päästeameti peadirektoriks kandideerida sellepärast, et ta on selle valdkonnaga kunagi kokku puutunud. „Küll omavalitsuse tasandil, aga kriisireguleerimine ja päästeameti töökorraldus pole mulle väga võõras. Kui nägin seda kuulutust, siis vaatasin kvalifikatsiooninõuded üle, leidsin, et ma vastan neile, ning otsustasin kandideerida,” selgitas ta.

Oma visiooni päästeameti tulevikust ei soovinud Saar avaldada. „Ma ei tahaks väga oma kaarte paljastada, aga kõik minu head või halvad mõtted – kuidas keegi neid siis tõlgendab – on välja toodud essees, mille koos dokumentidega esitasin,” ütles Saar.

Konkursi noorim osaleja Carl Murd lausus eile, et peab päästeameti juhi kohta endale sobivaks, ehkki tal ses vallas varasemaid kogemusi pole. „Ma olen elanud suure osa elust USA-s, kus tegelesin impordi-ekspordiäridega juhtivatel positsioonidel,” lausus ta. Viimasel ajal on ta enda sõnul tegelenud ühe Las Vegasest pärit idee Eestisse toomisega, ent selle puhul on ta eesmärgid täidetud.

Ajakava on ülipingeline

Mõlema ameti peadirektori kandidaatide läbisõelumiseks ja otsuse tegemiseks moodustatud komisjonid peavad esimese arutelu täna. Kandidaatide dokumendid ja esseed PPA või päästeameti tulevikust on komisjoni liikmed koosoleku alguseks läbi lugenud. Ühise laua taga vaadatakse läbi, kes vastab tingimustele, ja otsustatakse, kuidas jätkatakse – kas testitakse veel kandidaate või peetakse vestlusvoorud.

Ajakava on ülipingeline, sest PPA praeguse juhi Raivo Küüdi ja päästeameti praeguse juhi Kalev Timbergi ametiaeg lõpeb juba märtsi alguses. Tõsi, alati võib vahepealseks ajaks kellegi peadirektori kohusetäitjaks määrata.

Komisjonide ülesanne on valida parimad päästeameti ja PPA peadirektori ametikoha kandidaadid ja esitada nimed siseministrile.

Kuigi juba on oletatud sedagi, et PPA peadirektori konkurss võidakse kuulutada nurjunuks, ei ole see siiski eriti tõenäoline. Esiteks avaldaks siseminister sellega umbusaldust oma asekantslerile Koortile ja kahele PPA peadirektori asetäitjale – Miilitsale ja Hundile. Samuti ei saa minister väita, et kõik võimekad inimesed ei saanud kandideerida. Nimelt muudeti möödunud aastal siseministri ettepanekul kiirustades politsei ja piirivalve seadust, et anda kandideerimisvõimalus ka era- ja kolmanda sektori esindajatele.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees, endine siseminister Marko Pomerants ütles detsembris seadusemuudatust kommenteerides, et seda ei tohiks käsitada appikarjena, nagu poleks seni kehtinud seaduse järgi võimalik sellele kohale ühtegi võimekat kandidaati leida. „Küll ei peaks me aga eemale lükkama võimalust leida kandidaat laiemast ringist,” selgitas ta.



Hindamiskomisjonide liikmed

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori kandidaatide hindamiskomisjoni kuuluvad: siseministeeriumi kantsler Leif Kalev (komisjoni esimees), riigisekretär Heiki Loot, siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont, siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp ja riigi peaprokurör Norman Aas.

Päästeameti peadirektori kandidaatide hindamiskomisjoni kuuluvad: siseministeeriumi kantsler Leif Kalev (komisjoni esimees), riigisekretär Heiki Loot, siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont, siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp ja kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran.