Tallinn Foto: Terje Lepp

Valitsusliidul on salakaval plaan vabastada riigiasutuste alune maa maamaksust. See annab kõige suurema hoobi Tallinna linnale, kus on teatavasti kõige rohkem riigiasutusi.

Esmaspäeval käis rahandusministeeriumi ametnik riigikogu rahanduskomisjonis rääkimas sellest, kuidas riik kompenseerib kodualuse maa maamaksu kaotamist.

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe ja rahanduskomisjoni liikme Kadri Simsoni sõnul tuli muu jutu sees välja, et kuna kompensatsioonisüsteem tähendab ka praegu Tallinnale miinust, siis läheb see pärast valitsusasutuste aluse maa maksust vabastamist veelgi suuremaks. „See on selge maksudega mängimine soovist riigi olukorda parandada omavalitsuste arvel,” nentis Simson.

Kohalike omavalitsuste (KOV) asutuste alune maa on maamaksust vabastatud ja selles on oma loogika: miks peaks näiteks Rakvere linn iseendale makse maksma? Riigiasutuste aluse maa maksust vabastamist põhjendab valitsusliit samamoodi. Opositsioon aga leiab, et tegemist on KOV-idelt raha äravõtmise ja täieliku rumalusega.

„Kahjuks pole mitte mingeid andmeid, mida täpsemalt selles seaduses riigiasutused tähendavad ehk millised on need riigiasutused, kes ei pea maamaksu maksma – kas ainult ministeeriumid ei pea või lähevad sinna ka vanglad, muuseumid ja näiteks avalik-õiguslikud ülikoolid,” sõnas Tallinna abilinnapea Eha Võrk.

Riigiasutuste aluse maa maamaksust vabastamine ei puuduta ju ainult Tallinna, sest riigiasutusi on tegelikult väga mitmetes omavalitsustes ja väikestele omavalitsustele võib mõju avaldada ka reformimata riigimaa maksustamine, mille puhul ei tea, kas see on selles seaduses käsitletud või mitte, ütles abilinnapea Võrk.

Tema arvates peaks KOV-ide edasiste sammude jaoks juhiseid andma ministeerium ise, sest maamaksust saamata jääv tulu on vaja millegagi asendada. „Ma väga loodan, et eelnõu ei tehta kirvemeetodil, vaid selgitatakse omavalitsustele ka kompenseerimise alused,” sõnas Võrk. „Kahjuks pole meiega selle eelnõu puhul taas suheldud.”

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe ja IRL-i fraktsiooni liikme Sven Sesteri sõnul ei saa seda teemat käsitleda nii, nagu tahaks Reformierakonnast ja IRL-ist koosnev valitsusliit Tallinnale, mida valitseb Keskerakond, nii-öelda ära teha.

„Tegemist on ühe süsteemiga, ühe Eesti riigiga ja me peame seda terviklikult vaatama. Siin saab tuua kas või munitsipaliseerimismaade näide, kus riik annab need kohalikule omavalitsusele üldjuhul tasuta üle. Riik peab lähtuma oma võimalustest,” märkis Sester.

Otsuse on valitsus vastu võtnud riigieelarve strateegia raames, kuid Sesteri sõnul pole valitsus eelnõu veel menetlemiseks riigikokku saatnud. „Aga jah, valitsuskabinet on seda teemat arutanud ning praegune valitsuse nägemus on minna seda teed, kus valitsusasutuste maad vabastatakse maamaksust,” tunnistas Sester.

„Samamoodi nagu omavalitsuste asutuste alune maa on täna maamaksust vabastatud, on valitsusel plaan vabastada ka riigiasutuste alune maa maamaksust,” kinnitas ka keskkonnaminister Keit Pentus riigikogu infotunnis. Tema sõnutsi kompenseeritakse KOV-idele saamata jäänud tulu järgmisel aastal eelkõige KOV-idele laekuva tulumaksuprotsendi kasvuga, mille kaudu omavalitsuste tulubaas suureneb. Järgmisel aastal suureneb riigilt KOV-idele laekuv tulumaksuprotsent 0,17 protsendipunkti võrra 11,57 protsendile, 2014. aastal omakorda 0,03 protsendipunkti võrra 11,6 protsendile. Kriisi eel, enne kärpeid oli see 11,8 protsenti.

Ka looduskaitsealad

Sotsiaaldemokraadid algatasid märtsis riigikogus maamaksuseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on kompenseerida omavalitsustele looduskaitsealadelt saamata jääv maamaks. „Vabastus aitab hüvitada riigi seatud piiranguid. Kui kodualuse maa maksuvabastuse plaanib riik omavalitsustele kompenseerida, siis oleks õiglane ja põhjendatud hüvitada neile ka looduskaitsealadelt saamata jääv maamaks,” ütles maaelukomisjoni liige Kalev Kotkas (SDE). Kehtiva korra tõttu laekub paljude omavalitsuste eelarvetesse vähem raha. Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi tuleb see puudujääk katta riigieelarvest. Maa-ameti hinnangul kulub selleks aastas kuni 1,75 miljonit eurot.

Maamaksu ei maksta kaitsealade, loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt.