Juhan oli 32. jalaväepataljonis meditsiinirühmas evakuatsiooniauto peal parameedik ning Juhani lootus oligi reservõppuse käigus värskendada parameediku teadmisi ja oskusi. Nii aga ei läinud.

Kaotatud aeg ja raha

„Sisuliselt terve esimene päev kulus varustuse kättesaamiseks. Järgmisel päeval läksime metsa, kus paiknesime mitmel erineval päeval eri kohtadesse ümber, kuid sellest ülejäänud ajal lihtsalt passisime ja mingit tegevust ei olnud. Kõige imelikum oli, et mitte mingisugust väljaõpet me ei saanud. Minu enda eesmärk oli selle õppuse puhul see, et hea küll, lähen kohale, kui riik mind kutsub ja tahab, aga ma sooviks vastu saada reaalselt kasulikke teadmisi, oskusi, mitte seda, et ma veedan kümme päeva metsas lihtsalt kiirabiautoga edasi-tagasi sõites,” rääkis Juhan. „Kogu selle aja jooksul saime alles eelviimasel päeval ülesandeid täita: pidime tegelema kokku viie või kuue kannatanuga. Ja see oli vaid ühel päeval kogu õppuse ajast!”

„Sellisel tasemel elementaarsed esmaabivõtted – nagu näiteks autojuhilubade tegemisel õpetatakse – teeksin ehk sõjaolukorra puhul loomulikust intelligentsist ära, aga kaitseväe parameedikul peaks olema oluliselt kõrgem tase. Mina peaksin olema evakuatsioonimeedik ehk inimene, kes suudab kannatanut elus hoida, kuni ta jõuab sidumispunkti päris parameedikute kätte. Aga praegu ma midagi reaalset ei suudaks ära teha,” tunnistas Juhan ausalt.

Reservõppusel osalemine ei nõua meestelt mitte üksnes töölt vaba aja võtmist, vaid ka rahalist pingutust: õppusel osalemise eest makstakse reservväelase auastme järgi, kuid kuna kaitseväe palgad on madalad, siis tekib oma päristööl Eesti keskmist või sellest suuremat sissetulekut teeniva mehe eelarvesse tõsine auk. Seda enam eeldas Juhan, et kuigi ta kaotab sel kuul palgas, võidab ta vähemalt teadmistes. „Kindlasti ei ole mul nüüd motivatsiooni uuele kordusõppusele minna, sest ma ei näe sellel mingit mõtet. Minu ettevõttes peatati minu tööleping selleks ajaks ja tasu saan vastavalt kaitseväe auastmele. Võin öelda, et kuigi ma ei tea veel lõplikku summat, olen palgas väga suures osas kaotanud,” ütles Juhan.

Ülem tunnistab vigu

Väljaõppe korraldus ei olnud Juhani sõnul Kevadtormi ainus probleem, sest puudujääke oli ka varustuses. „Kui varustust kätte jagati, siis kogu meeskond sai taskulambid, aga need olid ilma patareita. Ja kui patareisid küsima minna, siis neil polnud anda,” tõi ta näite. Teine mure oli tema sõnul meditsiiniauto varustusega.

„Saime kiirabiautodesse esmaabipaunad, mis olid sisuliselt varustamata. Seal olid sees vaid sidemerullid ja kolmnurkrätikud. Ei mingeid medikamente, isegi mitte selliseid elementaarseid asju nagu söetabletid ja ibuprofeen. Pidime ise käima ja välja kauplema, kuigi juba esimestel päevadel käisid poisid abi küsimas – kellel oli peavalu, kellel plaastreid vaja. Aga meil polnud anda,” kirjeldas Juhan.

Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem tunnistas, et õppuse korralduses oli vigu.

„Formeerimise ja erialaväljaõppe osas oli õppusel puudujääke, näiteks meditsiinipersonal oli olemas, kuid ei jõudnud õigeaegselt väljaõpet läbi viima jne. See, et õppuse käigus ei tekkinud võimalust haavatutega tegelemiseks, on kogu Kevadtorm 2012 korralduse viga ning meie jaoks oluline õppetund, mida järgmiste õppuste korraldamisel arvestada,” ütles Herem.

Samal ajal täitis 32. jalaväepataljoni osalus Kevadtormis tema sõnul oma eesmärgi: pataljon oli lahinguvõimeline. „Tunnistan, et oleme selle õppusega saanud vastused mitmetele küsimustele ning viime edaspidi täiendusi sisse nii protseduuridesse kui ka ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste väljaõppesse. Kaitseväele oli see kasulik, kuna saime ülevaate oma kitsaskohtadest kriisiolukorras. Õppuseid selleks korraldataksegi, et õppida ja arendada protseduure,” lisas kaitseringkonna ülem.

Muutused ongi plaanis: „See reservpataljoni õppekogunemine viidi läbi teistel alustel kui varasemad ning reservväelastel endil oli täita varasemast kandvam roll. Õppekogunemise tulemusel kujundame me ümber ajateenijate, reservväelaste ja kindlasti ka kaadrikaitseväelaste ettevalmistust. Julgustan reservväelasi andma otse oma kaitseringkonda tagasisidet õppustest ja võtma kaasvõitlejatel sõna kogetu teemal,” soovitas Herem.



MITU EESMÄRKI

Kevadtorm 2012 Virumaal

3.–19. maini toimunud kaitseväe suurõppusel Kevadtorm osales ligi 4000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Õppusel oli mitu eesmärki: ajateenistust lõpetavad noormehed said näidata eelnevate kuude jooksul omandatud riigikaitseoskusi, reservväelased pidid meelde tuletama kunagi omandatud teadmisi. Kaitseliitlased harjutasid koostööd ja oma sõjaliste ülesannete täitmist.