Anne töötab kultuurikeskuses kunstilise juhatajana ja tema töö näeb ette majast ärakäimist, et lepinguid sõlmida jms. Selle aja võtab ülemus tema palgast maha. Alles pärast vallavolikogu poole pöördumist maksis juhataja omavoliliselt mahaarvatud palgaosa Annele tagasi. Suhted on pingelised, tulemuslikult töötada on raske.

Lõpuks ei jaksanud Anne kiusamisele vastu panna – arsti otsusega tuli naisel ilma pikema jututa jääda haiguslehele.

Anne rääkis tööinspektorile, et on kõik need aastad niisugust kohtlemist talunud, sest armastab oma tööd väga. Nüüd soovib ta töölepingu üles öelda, kuna enam ei jaksa. Kuigi inspektori hinnangul on tööandja tekitanud Annele suurt moraalset kahju, ei soovi töötaja tööandjaga vaielda, vaid tahab lihtsalt kiiresti minema saada.

Teine juhtum

Tööinspektsiooni pöördus Katrin, kes töötab restoranis öökoristajana. Katrin kirjutas oma e-kirjas nii: „Tööaeg algab kell 22.30 ning lõpeb kell seitse hommikul, sinna sisse jääb pooletunnine n-ö lõunapaus. Töö on väga intensiivne: et õigeks ajaks hommikul valmis jõuda, tuleb sõna otseses mõttes öö läbi joosta. Mina pole seni kordagi saanud ette nähtud lõunapausi just sellel põhjusel.”

Kell seitse hommikul, just siis, kui lõpeb öökoristajate vahetus, saabub tööle vahetuse vanem ja öötöölistest keegi koju veel ei pääse. Siis algab suur kontrollringkäik ja töö vastuvõtmine. Kui kuskil on puru maas vms, tuleb uuesti tööle hakata. Ületundide eest – nagu Eestis üldiselt kombeks – ei maksta. Juhataja toob põhjuseks öötöötajate laiskuse.

„Enamik töötajaid ei kaeba ega diskuteeri sel teemal, vaid püsivad seal maksimaalselt mõne kuu. Olen püüdnud oma seisukohti põhjendada ning saanud mitmel korral sõna otseses mõttes sõimata,” ütleb Katrin. „Kardan, et kui hakkan vaidlustama, siis nad leiavad lihtsalt põhjuse töölepingu lõpetamiseks.”

Naine ei tea, kuidas ta peaks sellises olukorras käituma, mida tal on õigus nõuda ja öelda ning mida mitte.
Tööinspektori-juristi vastus talle on kui kokkuvõte kehtivast seadusest.

„Kui teil on kokku lepitud kaheksatunnises tööpäevas 30 minutit vaheaega einestamiseks-puhkamiseks, mis arvatakse tööajast välja, on õigus seda kasutada. Töölepingus, tööajakavas või töökorralduse reeglites peab see kirjas olema. Kui vahetus lõpeb kell seitse, on teie tööaeg läbi, üle kokkulepitud tööaja töötamine on juba ületunnitöö. Aga ületunnitööd tehakse poolte kokkuleppel, töötaja ei pea nõustuma töö üleandmise-vastuvõtmisega väljaspool oma tööaega,” selgitas jurist.

Paraku pole Katrinil selle teadmisega suurt midagi peale hakata – töötaja võimuses pole sundida tööandjat seadusest kinni pidama, teab igaüks, kes töötu staatuseks valmis pole.

74 oli üldse kokku neid, kes eelmisel aastal rääkisid tööinspektsioonile ähvardustest, ahistamisest, solvangutest töökohal. Ülaltoodud kaks lugu kuulusid nende hulka.
2010. aastal oli analoogseid pöördumisi 94.



SOOVITUS

Tööinspektsioon: kui muu ei aita, tuleb otsida teine töökoht

- „Kui töö jätkamine tundub võimatu, tasub oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist ja töölepingu ülesütlemist. Kui tööandja sinu korduvatele pöördumistele ei reageeri või kui sa ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib sul õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel,” seisab tööinspektsiooni kodulehel.

- Töölepingu ülesütlemisavalduses tuleb kindlasti näidata selle põhjused.

- Sel juhul maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.