Ma mäletan küll. See oli perekonna väärtuste konverents, mis toimus Moskvas ja mida korraldas muu hulgas õigeusu parlamentaarne assamblee (ÕPA).

Kuulasin ettekandeid ja vaatasin miljööd, mis selle ümber oli. Alati on huvitav oma silmaga näha, kuidas käivad suured poliitilised foorumid, eriti Venemaal. Seal on näha inimeste kehaliigutused ja kõik, kuidas see mäng käib. Seda on huvitav jälgida.

Seal arutati perekonna tulevikku laias laastus. Kuidas perekonda toetada, et oleks palju lapsi ja demograafiline seis riigis parem. Põhiliselt oli see muidugi Venemaa kohta, aga filosoofiliselt oli teemade ring laiem.

Oi seal oli väga palju esinejaid. Seal esines selle foorumi eestvedaja Vladimir Jakunini abikaasa, patriarh Kirill, samuti olid kohal mitmete Euroopa riikide parlamendi liikmed.

Otseselt sellise teemaga ei ole, aga ÕPA-s osalen juba 15 aastat.

Selle reisi eest maksis ÕPA. Ta maksis kinni sõidu ja ööbimise. Ülejäänu oli oma kulu.

Väga võimalik, et oli selle kaudu. Mina tulin ÕPA liinis, ma ei tea kuidas see käis. Andrei Pervozvannõi fond oli üks korraldaja.

Jah, saadeti elektroonilised piletid. Piletid ja hotell maksti kinni.

Teate, tõesti ei mäleta.

Tuleb midagi ette. Teate, ausalt öeldes ei. Kes ta on?

Aa, Mizulina. Ma ei saanud nimest aru. Loomulikult tean.

Eks neid on seal praegu palju. Aga mis see praegu sellesse asjasse puutub?

Ma ütlen teile veel kord, et see ei olnud tema poolt. Ma mäletan hästi, et see oli meie ÕPA kaudu.

Teate, ma tõesti ei mäleta, et oleks nii. Ma jään praegu vastuse võlgu, sest ma ei mäleta. Ma mäletan väga hästi, et ajasin seda Kreeka ÕPA kuraatoriga, kes korraldab neid asju.

Seda Malofeejevit ei tunne ma üldse. Ma kuulen sellist nime esimest korda. Kes ta on?

Sellist inimest ma isiklikult ei tunne ja ma ei mäleta tema nime ka. Ma ütlen teile veel kord, et meie grupp oli eraldi, kes oli ÕPA-ga seotud. Selle grupiga koos me ka liikusime ja suures saalis ma lihtsalt kuulasin, mis toimus.

Mind see ei huvitanudki. Ma ütlen veel kord, mind kutsus ÕPA ja sellega ma läksin. Nendega käin ma igal aastal vähemalt kord ja seetõttu polnud mul ka küsimust, et milleks ma lähen.

Loomulikult tean. Ma olen Vladimir Jakuniniga tuttav ja ma tean, millega ta tegeleb.

Ma tean, mis fond see on ja mis küsimustega ta tegeleb. Nii et minul selles mõttes küsimusi ei ole ja mind ausalt öeldes ei huvita, mis kaudu see... Kui ÕPA kutsub ja mind teema huvitab, siis ma loomulikult lähen.

Teate, kapo aastaraamatus on ka Yana Toom ja Mihhail Stalnuhhin.

Teate, mind kapo aastaraamat… Ma ei karda kapot. Mul pole põhjust karta ja ma arvan, et kapo peaks tõsisemalt tegelema sügavamate küsimustega, mitte pinnapealsete küsimustega. Mind see kapo aastaraamat üldse ei huvita.

See on kapo seisukoht ja mis ma ikka hakkan sellega vaidlema või seda ümber lükkama. See on nende arusaam asjadest.

Teate, miks mind peaks häirima mingisugune Mizulina või mingi Žirinovski või mõni teine Vene poliitik? See on nende isiklik probleem. Kui Euroopa paneb sellised mängureeglid paika, siis see on nende probleem, mitte minu probleem.

Kas te tahate, et ma ütleksin veel neljandat korda ka, kes mind sinna kutsus?

Teate, ma ei mäleta, kas tõesti oli kutse sealt. Kui teil on need paberid, siis eks te jälgite minu arvutit paremini kui mina ise.

Teate, mulle on juba selge, kust teie küsimused välja kasvavad.

No kuulge. Kui teile on teada see, mis isegi mulle pole teada, siis peab olema mingi kindel koht, kust te seda saate.

Võib-olla on avalik. Avalikult kiri tuli minu postkasti. (Naerab.)

Ma hävitan kõik kirjad, mis mulle tulevad, sest ma ei taha oma arvutit ülekoormata. Ma kohtun kõigiga, vahet pole, kas need on FSB, MI5, MI6, CIA või mõni muu tegelane. Ma ütlen oma seisukoha välja ükskõik kellele. Olgu see Eesti Vabariigi president või mõne muu riigi president või inimene tänavalt, ma räägin kõigile ühte juttu. Mul ei ole karta midagi. Ma ei hakka kunagi Google’ist või kusagilt mujalt inimese tausta vaatama. Kui ta tahab kohtuda ja mind huvitavad tema küsimused, siis ma kohtun kellega tahes.

Teate, kui ma käin ÕPA liinis, siis ma ei tea, kelle raha eest need asjad korraldatud on.

Seal ma tean paremini, sest seal on oma eelarve, kuigi meie sinna ei maksa. Kui teema mind huvitab ja mind kutsutakse – miks ma ei saa minna? Kui ma lähen kusagile sõidule, siis see ei tähenda, et mind on sellega ära ostetud. Ma ütlen, et sittagi pole ära ostetud. Ma ise jälgin mängu ja võtan sealt infot, mis mind huvitab.

Võib-olla, aga nii palju, kui mina tean, siis meil sellist praktikat pole. Iga riigikogu liige on sõltumatu ja vastutab ise selle eest, mis ta teeb.

Avalehele
57 Kommentaari
Loe veel: