Kohtutäitur Mati Kadaku sõnul on trahviotsused atraktiivsed vaid suure massina. Terje Lepp

Kohtutäiturite tegevuse järelevalvega tegelev justiitsministeerium kahtlustas juba ammu, et mõned kohtutäiturid eesotsas Priit Lantiniga võivad kuritarvitada süsteemi, sõlmides omavalitsustega või ka riigiasutustega kokkuleppeid, mis iga kuu tagavad tasumata trahvide voo just neile.

Seejuures on oluline märkida, et kuna 2009. aastal kohtutäiturite tööd analüüsinud ametnikel olid vaid kahtlused ja kõhklused, midagi muud peale süsteemi muutmise ette võtta ei saanud. Kõik eile Eesti Päevalehega suhelnud kohtutäiturid, kelle seas olid ka kõik kolm kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse liiget, möönsid, et eraldivõetuna pole parkimistrahvid või bussijänestele välja kirjutatud ja tähtajaks tasumata jäänud trahvid eriti atraktiivsed. Kuid massina on need väga ihaldusväärsed. Ent just suure massi tagas kaitsepolitsei kahtlustuse kohaselt endise munitsipaalpolitsei juhi Kaimo Järviku ja kohtutäitur Priit Lantini vahel sõlmitud võimalik sobing.

Tagab pideva töö

„See tagab igakuiselt töö ja sissetuleku,” võttis avalik-õiguslike trahvide atraktiivsuse kokku Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Eraldivõetuna on näiteks üks 19-eurone (300-kroonine) bussijänese trahv täiturile väheatraktiivne, sest tõenäosus see kätte saada on kaduvväike. Täitur teenib ühe edukalt täidetud ülesande ehk trahvi saanud isikult trahviraha kättesaamise järel endale 16 eurot (250 krooni). Kümnetesse tuhandetesse eurodesse (miljonitesse kroonidesse) küündivate eraõiguslike nõuete puhul võib täitur teenida aga ka tuhandeid eurosid.

2009. aastal tegi justiitsministeerium kohtutäituritele avalik-õiguslike nõuete jagamise kohta analüüsi. Üllatuslikult selgus, et umbes kümme Eesti kohtu-   täiturit (viiekümnest Eestis tegutsevast täiturist) kontrollivad sisuliselt pooli avalik-õiguslike nõuete täitmisi. Vähe sellest, viie täituri puhul on avalik-õiguslike nõuete ehk katkematu nõuetevoo osakaal igapäevases töös ligi 70 protsenti või veelgi rohkem. Selgus ka see, et edetabelit troonis nädalavahetusel kaitsepolitseilt pistiseandmise kahtlustuse saanud Priit Lantin. Samal ajal on täitureid, kes trahviraha sissenõudmisest sisuliselt osa ei saagi.

Viimase statistika kohaselt on Lantinil täitmisel aga 59 307 nõuet, millest ligi 90 protsenti ehk 52 326 on avalik-õiguslikud nõuded. Teiste kohtutäiturite arvates on nende osakaal ebanormaalselt suur.

Nagu öeldud, on iga pisikene laekumata trahviotsus ebaatraktiivne, ent kümnete tuhandete nõuetena on tegemist atraktiivse massiga, mille menetlemine on näiteks kohtutäitur Mati Kadaku sõnul üsna üksluine. „Nõuded on küll väiksed ja tasu kah, aga massina on see atraktiivne,” lisas Kadak.

Tõenäoliselt Kadak teab, millest ta räägib, sest üheks teenivamaks kohtutäituriks peetav mees on justiitsministeeriumi andmetel avalik-õiguslike nõuete osakaalu poolest suisa teisel kohal. Tõsi, 25 292 avalik-õiguslikku nõuet on poole väiksem arv kui Lantinil. Kadak ise selgitas tema valduses olevat avalik-õiguslike nõuete suurt hulka oma varasema hea tööga.

Selle aasta algusest hea varasem koostöö ja muud eesrindlikud saavutused avalik-õiguslike nõuete jagamisel enam ei loe. Nimelt otsustas justiitsministeerium eelmisel aastal nõuete jagamise süsteemi muuta. Ministeeriumi asekantsler Marko     Aavik nimetas uut süsteemi läbipaistvamaks ja õiglasemaks, vana süsteemi kohta ütles Aavik aga keerutamata: „läbipaistmatu ja ebaaus”. Kuid mis muutus?

Kui veel eelmise aasta lõpuni sõltus avalik-õiguslike nõuete jagunemine ühe ametniku suvast, siis nüüd paneb nõuete jagunemise paika puhas juhus. Riik juurutab ühes kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojaga süsteemi, kus arvuti loosib igale täitmisele minevale avalik-õiguslikule nõudele täituri.

Palgaks kaks riigi keskmist

Kui palju aga üks või teine täitur teenib, on salajane info. Veidi saladuskatet täiturite sissetulekute kohta aitas kergitada kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimees, Viljandi kohtutäitur Janek Pool, kes märkis, et kindlasti ei saa keskmine täitur kuus kätte ministri ega riigikogu liikme palka. Pigem jääb tasu kahe Eesti keskmise palga kanti (1500 eurot ehk ligi 24 000 krooni).

Oma olemuselt on täiturid füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on aruandekohustus peale maksuameti ka justiitsministeeriumi ees. „Ministeeriumi poolt vaadates on täiturite süsteem läbipaistev ja töötav süsteem. Omaette küsimus on selles, kas avalikkus peaks teadma, palju kohtutäiturid teenivad,” lisas Marko Aavik.

Mati Kadaku sõnul on jutt miljonite teenimisest vale. „Ega ma ei tea, palju teised täiturid teenivad, ma võin oma palga kohta öelda, et suure töö kohta on see suhteliselt väike,” lisas Kadak. 2010. aastal aga annetas Kadak Reformierakonnale 200  000 krooni (12 782,33 eurot).

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et tema arvates on täiturite tasud Euroopa kontekstis lubamatult kõrged ning valimiste järel tuleks need ette võtta.

Mis saab aga pistiseandmises kahtlustuse saanud Priit Lantinist, peaks selguma täna. Nimelt andis justiitsministeerium talle eile õhtuni aega esitada lahkumisavaldus. Ministeeriumi teatel avaldust tööpäeva lõpuks ei saabunud, mistõttu kaalutakse distsiplinaarmenetluse algatamist ja Lantini ametivolitused peatatakse. 

Trahviraha suur osa

•• Priit Lantin 88

•• Mati Kadak 77

•• Kersti Vilbo 70

•• Mati Roodes 70

•• Kersti Kaljula 68

•• Oleg Sirotin 62

•• Veiko Kaasik 59

•• Kersti Seisler 59

•• Hille Kudu 57

•• Andrei Krek 57

Nime taga olev arv näitab avalik-õiguslike nõuete protsenti täituri toimikute hulgast.