Tal­lin­ki töö­ta­jad: elu on vi­lets

25-prot­sen­di­se kaad­ri voo­la­vu­se­ga fir­ma töö­ta­jad nu­ri­se­vad üle­tun­di­de, as­keet­li­ke ela­mis­tin­gi­mus­te, vib­rat­sioo­ni ja sun­ni­tud vai­ki­mi­se üle. Tin­gi­mu­sed po­le pa­re­mad ka teis­tes lae­va­kom­pa­nii­des.

Suht­le­sin paa­rikümne Tal­lin­ki prae­gu­se ja en­di­se töö­ta­ja­ga. Kõiki ise­loo­mus­tas hirm tö­öand­ja ees. Ise­gi ra­hu­lo­li­jad kar­da­vad val­lan­da­mist või karjää­rivõima­lus­te ka­du­mist. Kõik pa­lu­sid tun­gi­valt anonüümsust ja ise­gi mit­te lae­va­de ni­me­de mai­ni­mist. Öel­di, et mee­dia­ga suht­le­mi­ne po­le ot­se­selt kee­la­tud, aga on juh­tu­nud, et ava­mee­lit­se­ja saab ka­ris­ta­da.

Ma­ri an­dis tea­da: “Pi­dev mees­kon­da­de ümbertõst­mi­ne on vä­hen­da­nud lae­va­pe­re ühte­kuu­lu­vus­tun­net ja po­le imes­ta­misväär­ne, kui puu­dub usal­dus lae­va juh­ti­de ja mees­kon­na va­hel. Kaad­ri voo­la­vu­se ja hä­ma­ra per­so­na­li­po­lii­ti­ka tõttu on ka­du­nud kind­lus­tun­ne.”

Kõik see on Ees­ti me­re­mees­te sõltu­ma­tu ame­tiühin­gu (EM­SA) ju­hi­le Kaia Vas­ki­le tea­da. Ta teab, et just hir­mu­ga oh­ja­tav töö­ta­jas­kond ei suu­da oma õigus­te eest võidel­da, sest puu­dub usal­dus. “Mis saab, kui hir­mu­nud ja um­bu­sal­dav lae­va­kol­lek­tiiv peab õnne­tu­se kor­ral koos töö­ta­ma?” küsis Vask ja li­sas: “kui lii­ta ke­si­sed töö­tin­gi­mu­sed, saa­me­gi põhju­se, miks Tal­lin­kis on kaad­ri voo­la­vus üle 25 prot­sen­di.”

Tal­lin­kis on üle 6000 töö­ta­ja ning po­le prob­leem lei­da nen­de hul­gast ra­hu­lo­le­ma­tuid, ütles Tal­lin­ki per­so­na­li­di­rek­tor Taa­vi Tii­vel. “Kui pal­ju­del aga on töö­ko­has kolm kor­da päe­vas ta­su­ta toit­lus­tus, ma­ju­tus, töö­rii­ded, sau­nad, jõusaa­lid, puh­ke­ruu­mid? Kui pal­jud saa­vad pä­rast kah­te, tõsi küll, sa­ge­li pin­ge­list ja ras­ket töönä­da­lat ol­la kaks nä­da­lat ko­dus ja pu­ha­ta?”

Kit­sad ka­ju­tid

All­pool oma ar­va­mu­se väl­jaütle­jad on Tal­lin­kis töö­ta­nud aas­ta ku­ni viis­teist. Ame­tid ala­tes ka­ju­ti-, klien­di­tee­nin­da­jast ku­ni ma­si­nis­ti, ko­ka ja baa­ri­me­he­ni. Ni­med on muu­de­tud.

“Il­ma meie tead­ma­ta on so­ri­tud isik­li­kes as­ja­des. Ka­ju­tis­se tul­les on nä­ha, et as­jad on tei­si­ti pan­dud. Väi­de­tak­se: ot­si­tak­se lae­va va­ra ja maa pealt too­dud kau­pa,” pa­han­das Paa­vo. EM­SA on and­nud Tal­lin­ki koh­tus­se, vaid­lus­ta­des nii põhjen­da­ma­tud lä­biot­si­mi­sed kui ka lae­vatöö­ta­ja­te lii­ku­mi­se kee­lu rei­si­ja­te poo­lel. “Ku­ju­ta­ge et­te: naistöö­ta­ja peab lae­va­poest sukkpüks­te ost­mi­seks pa­lu­ma lu­ba üle­mu­selt. Kas po­le alan­dav?” rää­kis Kaia Vask.

“Uu­te lae­va­de ehi­ta­mi­sel po­le mees­kon­na jaoks lii­ga pal­ju ruu­mi rai­sa­tud,” lei­dis Ma­ri. Paa­vo täien­das: “Kaks nä­da­lat, mis jär­jest lae­vas vee­da­me, ole­me ka­he­ke­si väi­kes­tes ja umb­se­tes päe­va­val­gu­se­ta ka­ju­ti­tes.” An­ton: “Töö­tan ma­si­na­ruu­mis ja näen päe­va­val­gust ai­nult lõunaa­jal te­kil käies.” Ro­land: “Pä­rast nel­ja tun­ni pik­kust va­his ole­mist peak­sin ka­ju­tis pu­ha­ta saa­ma, kui seal on aga ju­ba ees tei­ne puh­kav mees, po­le võima­lik ka­ju­tis­se si­se­ne­da te­ma und häi­ri­ma­ta. Rei­si­ja­te poo­lel ole­mi­ne on kee­la­tud, puh­ke­ruum on ala­ti rah­vast ja lär­mi täis ning st­ress kas­vab. Ka­des­tan neid, kes on saa­nud lää­ne li­pu all sõit­va­te­le lae­va­de­le. Va­he on na­gu öö ja päev.”

An­na: “Mees­kon­na ka­ju­tid la­se­vad lae­val ko­hu­ta­valt he­li lä­bi ja lae­va pi­sem­gi ra­pu­tus on sin­na tun­da. Pluss ko­hu­tav vib­rat­sioon lae­va sa­da­mast väl­ju­des ja saa­bu­des, mis muu­tub väl­ja­kan­na­ta­ma­tuks.”

Ame­tiühin­gu­juht Kaia Vas­ki sõnul on prob­leem vib­rat­sioo­ni mõõtmi­ses, mi­da te­hak­se ava­me­rel, mit­te aga sa­da­mas­se saa­bu­des, kui see on suu­rim. Pea­le­gi tee­vad kiir­lae­vad Tal­lin­na ja Hel­sin­gi va­hel päe­vas viis ot­sa. “Ra­se­da­tel po­le soo­vi­ta­tav suu­re vib­rat­sioo­ni­ga Sta­ril ja Su­pers­ta­ril töö­ta­da,” nen­tis Vask.

OÜ Han­sa Liin töö­ta­ja­te peau­sal­du­si­si­ku An­ne Si­sas­ki sõnul on kõige uue­mal lae­val – Bal­tic Prin­ces­sil – kõige hul­le­mad töö­tin­gi­mu­sed. “Sa­da ini­mest on ka­ju­ti­ta ja nad pea­vad igal õhtul “in­fos­t” uu­ri­ma, mil­li­ses rei­si­ja­te ka­ju­tis nad öö­bi­da võivad. Hom­mi­kul pa­ne­vad oma ko­tid raud­kap­pi ja va­bas­ta­vad ka­ju­ti rei­si­ja­te­le. Ning nii kaks nä­da­lat jär­jest!”

Ta­sus­ta­ma­ta üle­tun­nid

Töö­ta­jaid häi­rib üle­tun­nitöö ta­sus­ta­ma­ta jät­mi­ne. Raul: “Mees­kon­nad on ala­komp­lek­tee­ri­tud, töö­koor­mus on suu­re­ne­nud ja tööp­äe­vad pi­ke­ne­nud 12–13 tun­ni­ni. Üle­tun­de Tal­lin­kis fik­see­ri­da ei to­hi, järg­ne­vad “pa­han­du­se­d”. Hei­no: “Nel­ja Tal­lin­kis töö­ta­tud aas­ta jook­sul ei ko­ha­nud ma ke­da­gi ega kuul­nud kel­lest­ki, kes oleks saa­nud sea­dus­lik­ku ta­su üle­tun­di­de eest.” Paa­vo: “Va­he­tu­se pik­kus on amet­li­kult 10,5 tun­di, üle­tun­de kin­ni ei maks­ta. Te­ge­lik tööp­äe­va pik­kus on 12 tun­di, ja se­da 14 päe­va jut­ti.”

Kaia Vask nen­tis, et siin saa­vad end ai­da­ta vaid töö­ta­jad ise, säi­li­ta­des kind­la­meel­su­se ja jät­tes al­la kir­ju­ta­ma­ta pa­be­ri­te­le, kus tö­öaeg on va­les­ti kir­jas. Siis­ki teeb tal­le hea­meelt, et pal­ga­vaid­lus­te lõpul jõudis Tal­lin­ki juht­kond vii­maks ka lihttöö­ta­ja­te­ga suht­le­mi­se­ni.

Rei­si­ja­te ala­le mi­nek on kee­la­tud

Väl­javõtteid Tal­lin­ki si­se­kor­raees­kir­ja­dest:

5.13.4 Tur­va­mees­tel on õigus kont­rol­li­da lae­va saa­bu­va­te ja lae­vast väl­ju­va­te töö­ta­ja­te pa­ga­sit tö­öand­ja poolt keh­tes­ta­tud kor­ras.

5.14.1 Töö­ta­ja­tel on kee­la­tud vii­bi­da rei­si­ja­te­le mõel­dud ruu­mi­des il­ma eri­loa­ta.

5.14.4 Rei­si­ja­te pea­le­tu­le­ku al­gu­sest ku­ni rei­si­ja­te maa­le­mi­ne­ku lõppe­mi­se­ni ei ole lu­ba­tud ka­su­ta­da rei­si­ja­te­le mää­ra­tud lif­te.

Soom­las­tel sa­ma­laad­sed prob­lee­mid

Lae­va­fir­ma Vi­king Li­ne ame­tiühin­gu peau­sal­du­si­sik Jyr­ki Lu­men­jo­ki tõdes, et prob­lee­mid, mil­le­ga maad­le­vad Soo­me me­re­me­hed, sar­na­ne­vad Ees­ti me­re­mees­te oma­de­ga.

“Tih­ti on mees­kon­nad ala­komp­lek­tee­ri­tud, mistõttu töö muu­tub märk­sa in­ten­siiv­se­maks. Üle­tun­di­de­ga meil prob­lee­me aga po­le, sest se­da kee­la­vad le­pin­gud on vä­ga konk­reet­sed.”

Ame­tiühin­gu­ju­hi sõnul po­le ka soom­las­test me­re­me­hed oma tu­le­vi­ku suh­tes kind­lad. “Lühia­ja­lis­te le­pin­gu­te­ga töö­ta­jad ei tea tih­ti, kas nad saa­vad ka hom­me tööd või mit­te. Sa­mal ajal po­le meil võima­lik ini­me­si il­ma nen­de nõuso­le­ku­ta ühelt lae­valt tei­se­le ümber tõsta.”

Vi­king Li­ne’i lae­va­del töö­ta­tak­se nä­dal ae­ga jär­jest, seejä­rel ol­lak­se nä­dal ko­dus, mis teeb ame­tiühin­gu­ju­hi sõnul ka as­keet­li­kud ka­ju­ti­tin­gi­mu­sed vas­tuvõeta­va­maks. “Pa­ra­ku po­le veel igal me­re­me­hel üksik­ka­ju­tit ja see ei ta­ga ini­mes­te­le va­ja­lik­ku pri­vaat­sust,” li­sas Lu­men­jo­ki.

Maail­mas olu­kord sa­ma hull

Ees­ti me­re­mees­te sõltu­ma­tu ame­tiühing kuu­lub rah­vus­va­he­lis­se trans­por­ditöö­ta­ja­te fö­de­rat­sioo­ni (ITF). Or­ga­ni­sat­sioo­ni ko­dukülje me­ren­du­se­le pühen­da­tud osast saab lu­ge­da, et Ees­ti prob­lee­mid po­le maail­mas ai­nu­laad­sed. Ar­gen­ti­na ja Pa­na­ma me­re­me­hed st­rei­ki­sid pa­re­ma­te töö­tin­gi­mus­te saa­vu­ta­mi­seks. Taa­ni Maers­ki la­va­fir­mast val­lan­da­ti kaks liig­selt ava­mee­lit­se­nud oh­vit­se­ri, mis tõi kaa­sa skan­daa­li. Šoti­maal avas­ta­ti laev, mil­le mees­kon­da oli sun­ni­tud töö­le 20 tun­di ööp­äe­vas. His­paa­nia sa­da­mast Cas­tel­lo­nist leid­sid ins­pek­to­rid (ITF) lae­va, mil­le uk­rain­las­test mees­kond oli sun­ni­tud pik­ka ae­ga te­ge­ma üle­tun­de. Aust­raa­lia me­re­me­hed saa­vu­ta­sid võidu, pro­tes­ti­des põhjen­da­ma­tu mees­kon­da­de lae­valt lae­va­le ümbertõst­mi­se vas­tu jne.

Tal­lin­ki kom­men­taar

Per­so­na­li- ja aren­dus­di­rek­tor Taa­vi Tii­vel 

Tallinkis on üle 6000 töötaja ning loomulikult pole mingi probleem leida sellise hulga inimeste seast neid, kes ei ole rahul ühe-teise-kolmandaga. Tallinkis, nagu ka ilmselt enamikes teistes ettevõtetes, saab töötingimustega seotud probleeme ja muresid lahendada siis, kui inimene tuleb ja nendest räägib. Ja nii see ka toimib.

Kui paljudel on töökohas kolm korda päevas tasuta toitlustus, tasuta majutus, tööriided, saunad, jõusaalid, puhkeruumid? Kui paljud saavad peale kahte, tõsi küll sageli pingelist ja rasket töönädalat, olla kaks nädalat kodus ja puhata?

Arvamused ja ettepanekud on teretulnud

Alati saab midagi paremini teha. Seetõttu käib laevade ja kaldatöötajate vahel ka tihe suhtlus, superintendandid, liinidirektorid jne. käivad laevadel pea iga päev, juhatus organiseerib kohtumisi laevapereliikmetega. Kõikidel kohtumistel on väga hästi näha, et oma arvamust avaldatakse hea meelega ning enamus on diskussioonideks avatud. Kui keegi oma arvamust välja öelda pelgab, siis selles osas on raske midagi ette võtta. Samas oleme püüdnud töötajaid oma arvamuse avaldamisele julgustada, selleks on arendatud erinevaid infokanaleid, määratud on ettevõtte kontaktisikud ning olemas on isegi konkreetsed tagasiside vormid. Viimasel ajal on töötajate ja tööandja suhteid kindlasti pingestanud kolmas osapool, kellel seejuures kahjuks midagi kaotada pole. Samas on sellel ka positiivne külg – tänu sellele oleme oma töötajatega järjest tihedamas kontaktis ning kokkuvõttes võib see töösuhteid isegi tugevamaks muuta.

Meediaga suhtlemiseks on ettevõttes infomüra vältimiseks määratud kõneisikud, samuti peab ettevõte järgima börsiettevõtetele sätestatud erireegleid, millega enamik töötajatest kursis ei ole, ega peagi olema.

Antud kommentaarid paistavad kõik olevat siiski pigem emotsioonid.

Sisekorraeeskirjad

Tööle tulles tutvuvad kõik nii laevade kui ka kaldapersonali töötajad sisekorraeeskirjadega. Laevu ei saa võrrelda maismaa asutustega, sest reeglid ja nõuded on paljuski karmimad tagamaks korda, mis on turvalisuse tagamisel ning inimeste eest vastutamisel primaarne.

Töötajate kajutite ja asjade kontroll on laevades turvalisuse tagamiseks ja mis seal salata, ka ettevõtte vara kaitsmiseks väga oluline. Samuti on korraline kajutite ja teiste alade kontroll kohustuslik tagamaks sanitaar-, turvalisus- ja ohutusnõuete täitmist laevas ning millede mittetäitmine võib kaasa tuua karistuse tervele ettevõttele. Kontrolle viiakse läbi selleks seaduses ettenähtud korras ning seni ei ole meile töötajate poolt laekunud ühtegi kaebust, et seda oleks viidud läbi teisiti. Loomulikult ei saa seda täielikult välistada, kuid täna puudub meil igasugune alus seda arvata ning uurida.

Eriload, k.a. baariload reisijatealal viibimiseks on tingitud eelkõige turvanõuetest, sest laevas peab kriisiolukordadeks valmisolekuks olema ülevaade, kus töötajad viibivad. Ohuolukorras rakendatakse vajadusel kogu meeskonna ressurssi.

Kuna meie laevadel on keskmiselt korraga peal ca 200 töötajat, on loomulik, et reisi ajal on reisijateliftid mõeldud eelkõige reisijatele. Töötajad saavad reisi ajal kasutada töötajate lifte.

Töötajate kajutitest

Laeva tehnilised töötajad töötavadki enamus aega kunstliku valguse käes, sest kuigi oleme seda ka uurinud, on illuminaatorite tegemine allapoole veepiiri tänapäeval reeglina keelatud. Eeldatavasti on tehnilised töötajad enne tööle asumist ka kursis, et mootoriruumid asuvad ikka alumistel, mitte ülemistel tekkidel. Lisaks on iga mehaanik ja motorist enne tööle asumist töötingimustest teadlik. See on seotud tööspetsiifikaga, millega peab inimene olema arvestanud juba oma eriala valikul. Näiteks tüürimehed, kes seisavad öist, hilisõhtust ja varahommikust vahti, näevad heal juhul vaid kuud, tähti ja kaldatulesid. Neil ei ole sillas peale valgusdioodide ja radariekraani helenduse üldse midagi, nad on kogu aja pimedas, isegi päevavalguslampidega tehisvalgust ei ole nõuetega lubatud.

Töötajate kajutite jaotus korraldatakse laevades ning siin mängib paljuski rolli töötajate omavaheline suhtlemine, et leitaks endale sobiv kajut ning kajutikaaslane. Laevades on tulnud ette ka juhuseid, et töötajate kajuteid vajadusel ja võimalusel ka vahetatakse.

Laevatehas on juba laeva ehitamisel järginud rahvusvahelisi reegleid ning tulevase lipuriigi vastavaid seadusi, see puudutab ka töötajate kajutite suurust. Kajutid on pinnalt täpselt sama suured, kui reisijate kajutid. Seadustele vastavust kontrollivad enne laeva liinile minekut ka klassiühing ning erinevad riiklikud ametiasutused.

Ametiühing

Kaptenid on laevas reederi (tööandja/omaniku) esindajad ning seetõttu ei saa ta kuuluda samaaegselt töötajate huve kaitsvasse ametiühingusse. Küllap on enamike tüürimeeste eesmärk just selle auastmeni jõuda ning seda ei saa neile ka pahaks panna. Seejuures arvame, et inimene (Heino) võiks rääkida ikka enda, mitte teiste eest. Igaühel on õigus otsustada, kas ta kuulub ametiühingusse või mitte ning sinna kuulumine kuulub delikaatsete isikuandmete alla, seega on teema avalik arutamine üldse ebaeetiline.

Uued laevad ja meeskondade ümberkorraldus

Mis puudutab uute ja suuremate laevade ostmist ja sellega kaasnevat meeskondade ümbertõstmist, siis see on ettevõtte positiivse arengu üks paratamatuid külgi. Kui ettevõtte töötaja firma hea käekäigu üle rõõmu ei tunne ning selles vaid miinuseid näeb, on sellest lihtsalt kahju. Lisaks on ümberpaigutamiste eesmärk töötajate kvalifikatsioonitaseme tõstmine erinevatel laevadel töötamise kogemuse kaudu, mis omakorda annab töötajatele paremaid edaspidiseid karjäärivõimalusi.