----

Tuhala ja Nabala karstialal hulganisti maa-aluseid jõgesid avastanud geobioloog Rein Hanstein tegi mõne nädala eest kindlaks, et Tallinna joogiveeallikaks olevasse Ülemiste järve suubub Männiku liivakarjääridest alguse saav maa-alune jõgi.

Peale selle Raudalu maa-aluseks jõeks ristitud salajõe leidis Hanstein veel tosin samasugust Ülemistet veega toitvat vooluveekogu, mille täpsem kulgemistee ootab veel välja peilimist.

Ühes Hansteiniga Raudalu salajõe kulgemistee kaardistanud Ants Talioja Tuhala looduskeskusest ütles, et jõele saadi jälile, kui kevadel mindi uurima Luige lähedal asuvat Tammetalu järve.

Pool sajandit tagasi ligi neljal hektaril laiunud järv kuivas kokku, kui Männikul 1950-ndatel liiva kaevandama hakati.

Hanstein leidis juba kevadel pendli abil, et Tammetalu järve alt läheb läbi maa-alune jõgi. Edasise uurimise käigus tuli välja, et alguse saab see jõgi endises liivakarjääriaugus loksuvast Raku järvest. Kulgedes läbi Saku, Kiili ja Rae valla maade ning läbi Tammejärve, Luige, Kangru ja Raudalu elurajooni jõuab see Ülemistesse maad mööda järve vett toova Kurna oja suubumiskoha lähedal.

Hanstein tegi kindlaks, et ligi 8,2 kilomeetri pikkune Raudalu jõgi voolab paekihtide vahel viie kuni kuue meetri sügavusel. Muidu keskmiselt kuue meetri laiune jõgi on kohati isegi kuni kaheksa meetrit lai.

Nagu juba eespool mainitud, ei kasutanud Hanstein salajõe avastamiseks mingit muud imerelva ega peenmehaanikat kui pendlit, mis jõe kaldal liikudes selle voolusuuna kätte näitas.

Tuntud geoloog Hella Kink märkis, et Ülemistesse suubuva maa-aluse jõe avastamine on tähelepanuväärne ja viitab, et tegemist on karstiveest toituva järvega. Seni polnud see tõsiasi meie geoloogidele veel teada.

Enamik vett jõuab Ülemistesse siiski mööda kanalit.

 Täpsed uuringud georadariga

•• Kui pendliga salajõgede avastamisse suhtutakse enamasti skeptiliselt, siis geoloog Hella Kink ei tihanud geobioloog Rein Hansteini töö tulemustes kahelda.

•• Kink osutas, et kõigi Nabala karstialal varem kaardile joonistatud salajõgede olemasolu on kinnitanud ka Soome spetsialistide uuringud, mis on tehtud mitmekümne meetri sügavusele maa alla „nägeva” georadariga.

•• Kingi hinnangul tuleks sama aparaadiga edaspidi täpsemalt uurida ka praeguseks selgunud Ülemiste salajõgesid.

•• Suure tõenäosusega viitavad Ülemistesse suubuvad salajõed piirkonna seotusele järvest lõunasse jäävate Kuimetsa, Tuhala ja hiljuti Eesti ürglooduse raamatusse kantud Nabala karstialaga, mida toidavad veega lisaks

Maht­­ra soostikule teisedki rabad.

•• Kink nentis, et praegu Nabalasse kavandatavad lubjakivikaevandused võivad selle tervikliku veesüsteemi rikkuda.