Reformierakondlasest maavanema Ülle Rajasalu ja keskerakondliku linnavalitsuse vaheliseks vägikaikaveoks kujunenud Kristiine turg avatakse homme keskpäeval  - avamine on pikka nina näitava jultumusega sätitud samale päevale, mil linn peaks maavanema korralduse kohaselt turu lammutama.

Ilmselgelt seda linn teha ei kavatse ja maavanemal ei jää üle muud, kui kohtusse pöörduda. Kohtuveskid jahvatavad aga aeglaselt ja seega on Kristiine turu rajajal Andres Rozalkal (Keskerakond) võimalik mõnd aega üsna heas kohas asuvatel pindadel rahulikult äri ajada ja piisava aja möödudes ei pruugi kohus enam nõuda endise olukorra taastamist.

Äri käimalükkamiseks on Kristiine kaubanduskeskuse ja A. Le Coq Arena staadioni vahel asuval turul esialgu varuks mitmed soodsad pakkumised - räim maksab 10 krooni kilo, saiapätsi saab kätte 3.50-ga ja leiva krooni võrra kallimalt. Hakkliha maksab 28 krooni kilo ja sinna juurde saab kartuleid kolmekroonise kilohinnaga.Soodsad pakkumised peaks turule inimesi meelitama küllaga, ehk astuvad läbi ka need, kes muidu tulnuks üksnes Kristiine keskusse.

See, et linn soovib edendada turukaubandust, on kahtlemata kena, kuid samal ajal on Tallinn jultunult üle astunud nii linlaste soovidest kui ka õigusaktidest.

Kristiine turg on rajatud maapinnale, mille linn küsis riigilt enda valdusesse sotsiaalmaana. Sinna oli plaanis ehitada mänguväljak, kuid see jäi soiku. Selle asemel sai linna munitsipaalturgude plaani toel sinna turu rajamiseks koha ärimees Andres Rozalka. Ehitama hakati kohe - detailplaneeringu muutmist ei algatatud ega aetud korda ka muid vajalikke dokumente.

Kotkapoja tänava majade elanike protestikirju turu rajamise vastu ei võetud arvesse, selle asemel väideti, et linlased hoopis soovivat turgu. Sellekohaseid dokumente või kirju pole aga linnal olnud ette näidata.

Ilmselt ei ole ka Kotkapoja tänava majade elanikel midagi selle vastu, kui saaks osta soodsat kala ja juurvilja, kuid küllaltki mastaapse kaubandusrajatise ehitamine ilma kohalike elanikega konsulteerimata on inimesi pahandanud. Liiati, kui küsimuse all on laste mänguväljakuks mõeldud maa-ala kasutamine äritegevuseks. Seejuures valmistab kohalikele muret seegi, kuidas on turul lahendatud parkimine - kas turulkäijate autod hakkavad palistama kohalike elanike majaservi?

Linnavalitsus eiras kohalike elanike muret, mis ärihuve arvestades on ka mõistetav, sest suure Kristiine keskuse tõmbejõupiirkonda sätitud turg on kahtlemata kasumlikum kui mõnele kaugemale krundile püstitatud turg.

Kohalikud elanikud, kes siiski ilmselt hindasid mänguväljaku lootust ja rahulikku elukeskkonda kõrgemalt kui uut poodlemisvõimalust,  ei jätnud jonni ja turu küsimus viidi maavanem Ülle Rajasalu ette. Tema otsustas nõuda turu maatasategemist - tõsi, õiguslikus keeles kõlas korraldus nii, et maavanem soovis linna haldusaktide kooskõlla viimist põhiseaduse ja teiste seadustega.

Selleks ajaks oli visalt turgu kaitsnud Kristiine linnaosavanema Mihhail Korbi salv püssirohust tühjaks saanud ja turu kaitsele asus abilinnapea Taavi Aas. Tema sulest saadeti möödunud nädalal meediale teade, kus teatati paljusõnaliselt, et linn ei saavat aru, milliste õigusaktidega kooskõlla viimist maavanem silmas peab.

Piinlik lugu, kui vastab tõele, et linnavalitsuse juristid maavanemast aru ei saa. Või siis sama piinlik lugu, kui maavanema käsutuses olevad juristid ei suutnud korraldust korrektselt vormistada. Igal juhul olnuks mõistlik, et segase korralduse puhul oleks linnavalitsuse esindajad tõstnud telefonitoru ja küsinud maavanema büroost, mida maavanem täpselt soovib. Küsimine pole häbiasi.

Selle asemel otsustas linn asuda õlgu kehitavale seisukohale: ei saa aru, seega ei saa täita. Kui Ülle Rajasalu oma senist joont jätkab - mida ta ilmselt teeb - saavad Tallinna juristid mõne aja pärast vaadata, kas mõistavad kohtupabereid.