“See oli ainuke lahendus, sest ise poleks me kuidagi suutnud nii suurt raha liitumiseks leida,” lausus Nõmmel elav Eldur Tõnismäe. Tema sõnul tulnuks nende perel liitumiseks maksta ligikaudu 17 000 krooni, kuna krunt on 1984 ruutmeetri suurune.

“Üks asi on liitumine, kuid trassid majani tuleb ikka enda kulul rajada,” lisas Tõnismäe.

Kraanivesi jääb unistuseks. Nõmmel elav Viive Jõgi sõnas, et hoolimata liitumistasu hüvitamisest jääb kraanivesi neile endiselt kättesaamatuks. “Saame mehega kumbki pensioni 1400 krooni kuus, mis veetrassi rajamisest siin juttu saab olla,” lausus Jõgi. “Liitumiseks antakse küll raha, kuid enda majani veetrassi rajamiseks ei anna ju keegi midagi.”

Tallinna linnavolikogu kiitis eile heaks eelnõu, mille kohaselt hüvitatakse kinnistu omanikule või valdajale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel esimesel aastal 100 protsenti liitumistasust, teisel aastal 80 protsenti ning järgnevatel aastatel 50 protsenti liitumistasust.

Tänavu kulutab linn veevärgiga liitumise hüvitamiseks ligi 55 miljonit krooni. Selle raha eest saaks tasuta liitumise umbes 1200 pealinna maja.

“Aeg hakkab jooksma alates sellest, kui veevärgita inimese maja juurde rajatakse vastav veevärgisüsteem ja tal tekib liitumiseks reaalne võimalus,” selgitas eelnõu üks autoreid, keskerakondlane Toivo Tootsen. Eelnõu teine autor on Vilja Savisaar.

säästab keskkonda. Toivo Tootseni sõnul toob tasuta liitumine kasu ka keskkonnale, kuna kanalisatsioonita olnud eramud ei lase siis reovett enam pinnasesse.

“Ilmselt ärgitab uus kord majaomanikke üldise heitveesüsteemiga ühinema,” ütles Tootsen. “Sest praegu pole elanikud kalli hinna tõttu olnud huvitatud rajama nn liitumispunktist veetrassi oma majani. Seda enam, et veetrassi rajamine maksab vähemalt 10 000- 20 000 krooni.”

Tootseni sõnul tingis eelnõu algatamise elanike nurin liitumistasu üle. “Reeglina pole veevärki vanades majades ja neis elavad pensionärid, kellele liitumistasu maksmine käiks üle jõu ka laste toel,” ütles ta.

AS-i Tallinna Vesi avalike suhete juht Karita Sall lausus, et umbes 10 protsenti Tallinna majapidamistest ammutab endiselt vett puurkaevudest. “Lisaks on umbes 50 leibkonda, kes toovad vett avalikest veevõtukohtadest,” ütles ta.

Liitumistasu hüvitamine puudutab kõige enam Nõmme, Merivälja ja Lilleküla ning osalt ka Haabersti elanikke.