Kui kõik edeneb teemaplaneeringuga kooskõlas, laiub 2022. aastal Tallinnas 12 kõrghoonete piirkonda ning kõrgeim pilvelõhkuja on Koplisse Sitsi mäele rajatud 210-meetrine ärimaja.

2004. aastal algatatud kõrghoonete teemaplaneeringu koostamine on jõudnud keskkonnamõjude hindamiseni, uuringu aruanne avalikustatakse novembris ning praeguste kavatsuste järgi jõuab planeeringu lõppversioon juba talvel volikokku.

Teemaplaneering paneb järgmiseks 10–15 aastaks paika kõrghoonete paiknemise võimalikud asukohad ja nende püstitamise keelualad.

“Kõrghoonete ehitamise surve on üle kogu Tallinna,” ütleb Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. “Arendaja tahab ehitada ja tahab ehitada võimalikult laialt.” Kui Nõmme ja Pirita kohta tuleb kõrghoonesoove vähem, siis Mustamäe, kesklinna ja Lasnamäe vastu on huvi pidev.

Planeeringute osakonna juhtivspetsialisti Kärt Talimaa sõnul küsitakse kõrghoone rajamise võimaluste kohta “kuus korra või paar kindlasti” ja see puudutab vaid taotlusi, mis n-ö alla jõuavad ehk millest osakonnajuhataja on valvsa pilguga üle käinud.

Teemaplaneeringu koostamise ajal on linnaplaneerijad tagasi tõrjunud uusi kõrghoonete rajamise ettepanekuid ja viimasel kahel aastal kontrollinud, et miski lubatavast ei läheks vastuollu teemaplaneeringu tööversiooniga.

“Tänane suund on selline, et oleme äärmiselt ettevaatlikud,” kinnitas Mänd. Edaspidi võib küll teemaplaneeringus mitte ettenähtud pilvelõhkujate püstitamist taotleda, ent lubamine oleks igal juhul erand. Ehitiste kõrguse reguleerimise peapõhjused on soov tagada UNESCO maailmapärandi nimekirja arvatud vanalinna silueti vaadeldavus ning et uus maja ikka vana hoonestuslaadiga sobiks.

Laias laastus, ütleb Mänd, lubatakse kõrghooneid olemasolevasse Maakri kvartalisse, Sossi mäe piirkonda ja Paldiski maantee väljuvale suunale. Ülejäänud juhtudel peetakse maamärkidena mõjuvaid hooneid sobivaks põhimagistraalide ristmike äärde.

Piiriks 45 m maapinnast

Maja kõrghooneks nimetamise põhimõtted on riigiti erinevad – teemaplaneeringu andmetel piisab Hollandis 13 meetrist, Saksamaal on kõrghoone vähemalt 22-meetrine, Austrias Viinis on piir 35 meetrit ja Venemaal Moskvas 75 meetrit.

Tallinnas otsustati piiriks seada 45 meetrit maapinnast, sest sellest kõrgema hoone rajamine võib kujuneda takistuseks lennuliiklusele ja eeldab erikooskõlastust. Iga kõrghoone pole aga pilvelõhkuja – pilvelõhkujaks on põhjust nimetada enam kui 35-korruselist või vähemalt 124 meetri kõrgust hoonet.

Tallinna kõrgeimaks tornmajaks saab teemaplaneeringu järgi endise Balti Manufaktuuri maale Sitsi mäele kavandatud 210 meetri kõrgune torn, mis Baltex 2000 singapurlastest omanike nägemuse järgi kujuneb 11 hektari suuruse äri- ja elukvartali tõmbenumbriks. Kõrgema maja jaoks pole linnaarhitekti sõnul luba ka küsitud.

Kõrghoone peab olema eriline

•• Kahe aasta eest teemaplaneeringu tarvis kõrghoonete vaatevinklist kinnisvaraturu ülevaate koostanud Eri Kinnisvara hindamisosakonna juhataja Andres Tederi sõnul peavad soovitatud mahud paika ka praegu.

•• Toonase turuülevaate järgi on paari aasta perspektiivis nõudlust kuni neljale elamispindadega kõrghoonele ning kuni kolmele äriotstarbelisele kõrghoonele. “See maht, mida me siis pakkusime, pole midagi mõistusevastast,” ütles Teder. “Tingimus on, et kõrghoone peab olema välja-paistev, olgu elu- või ärihoone.”

•• Kesklinnas on Tederi sõnul huvi kõrghoonepindade vastu püsinud, äärelinna osas on ekspert kahe aasta taguse ajaga võrreldes pessimistlikum. “Muidugi saab alati hinda alla lasta. Kui arvestada, et kõrghoonete ruutmeeter on maksnud ka 100 000 krooni, siis ruumi on,” nentis ta.