Valglinnastumise negatiivsete mõjude vähendamiseks on linnavõim seadnud eesmärgiks arendada Tallinna suurlinlikke väärtusi, et hoida inimesi lahkumast ja võita tagasi need, kes on igapäevasest pendelrändest väsinud.

“Tundub, et paljud inimesed hakkavad pendeldamisest ära tüdinema ja on valmis linna naasma,” ütles linnavolikogu esimees Toomas Vitsut koostöös Briti Nõukogu, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Lääne-Inglismaa ülikooliga korraldatud valglinnastumiskonverentsil.

Vitsuti sõnul tuleb Tallinnal kodanike hoidmiseks muutuda suurlinlikumaks ja aktiviseerida linnaruumi.

Positiivseks näiteks tõi ta Harju tänava ääres mullu valminud mänguplatside ja lesimistoolidega haljasala ning uuendatava Vabaduse väljaku – eile alustas osaühing Agu EMS arheoloog Villu Kadaka eestvedamisel Vabadussõja võidusamba rajamisele eelnevaid arheoloogilisi väljakaevamisi.

Suurlinlikkusele rõhudes tahab linnavõim läkitada sõnumi, et Tallinn suudab pakkuda elukeskkonda just keskmisest kõrgema sissetuleku ja haridustasemega noortele peredele, kes praegu kipuvad lahkuma.

Eesmärgiks on linnapiiri taha kolinutele meenutada, et nad veedavad vaba aega peamiselt Tallinnas ja lapsedki käivad siin koolis-lasteaias. Ehk teisisõnu: aidata meenutada, miks nad end suurlinnas koduselt tunnevad.

Klaas, betoon ja asfalt

“Praegu ma siiski julgen väita, et päris seda keskkonda Tallinnas me ei paku,” nentis Vitsut. “Tähendab, et kesklinn peaks olema väljaarendatud ja tihe. Tallinna kesklinnas peab olema klaas, betoon ja asfalt.”

Suurlinliku õhustiku loomiseks sobilike piirkondadena näeb linnavõim Rotermanni kvartalit, sadamaala ja Pärnu maanteed, ent ka Põhja-Tallinna. Looduslikumaks jääb linnavolikogu esimehe kujutluses äärelinn, misläbi uuendused läheksid kokku rohelise pealinna ideega. “Seal, kus on roheline, olgu roheline,” selgitas Vitsut.

40 000 inimest sõidab iga päev

•• Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas tutvustab täna linnavolikogus uuringu “Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused ja perspektiivid valglinnastumise kontekstis” tulemusi.

•• Uuringu järgi pendeldab iga päev Tallinna vahet ligi 40 000 uusasumielanikku. Üle 5000 inimese käib iga päev Tallinna tööle Viimsi ja Harku vallast, üle 2000 Rae, Saue või Jõelähtme vallast ning Maardust.

•• Kätte on jõudnud valglinnastumise teine etapp, kus valdadesse asutakse rajama hulgaliselt töökohti.

•• Uurijad soovitavad Tallinnal kui pealinnal pakkuda looduslähedasemat ja turvalisemat elukeskkonda, avada linn kergliiklusele, arendada rööbastransporti ja ohjata autoliiklust.