Õhukvaliteedi spetsialist Tarvo Arumäe Stockmanni juures lubatust suuremat peente osakeste sisaldust ei tuvastanud, küll aga Viru bussiterminalis. Foto: Siim Lõvi

Vaata videot siit!

Kell on kaheksa hommikul, kui musta riietatud Kesklabori õhukvaliteedi juhtimisosakonna spetsialist Tarvo Arumäe, töötõend kaelas, maasturi pagasiruumi avab. „Tavaliselt me niimoodi mõõtmas ei käi. Meil on Tallinnas kolm alalist seirejaama. Aga ülikooli praktika ajal sai selliseid asju tehtud küll,” räägib Arumäe ja vinnab üpriski raskevõitu halli kohvri autost välja.

Eelnevalt valisime välja neli tiheda liiklusega paika Tallinnas, kus inimesed tööle või koju minnes suure tõenäosusega ummikutes või fooride taga peavad ootama. Seejärel reastasime need loogiliseks teekonnaks ja plaanisime välja selgitada kõige suurema peente osakeste sisaldusega paiga. Nende tekke allikaks on suures osad diiselmootorite heitgaasid.

Kõnnime mõned meetrid eemale tee äärde ning Arumäe asub kiiresti mõõteseadelist paika panema. Esimese kohana mõõdame tolmu ja väiksemate kui kümnemikromeetriste osakeste sisaldust õhus Tartu maanteel nn Sossi mäel. „Võrdluseks võin öelda, et juuksekarva läbimõõt on umbes 100 mikromeetrit, mis tähendab, et need osakesed on inimesele nähtamatud,” selgitab Arumäe.

Mõõteseadeldis suure halli kohvri sees asub inimese nina ja silmade kõrgusel. Lepime kokku, et igas viies mõõtmiskohas hoiame seadeldist üleval kümme minutit. „See näitab siiski vaid hetkelist tulemust. Tunni keskmine võib olla palju kõrgem või madalam,” juhib Arumäe tähelepanu.

Arumäe räägib, et suvel ei ole tulemused kindlasti suured ja veel vähem katastroofilised. „Praegu on linn peaaegu tühi. Autosid on vähe ja kui vihma sajab, on tulemus praktiliselt null.” Seda seetõttu, et vihm uhub peened õhuosakesed tagasi maapinnale. Õhk on kõige saastatum talvel suure pakase ajal. „Siis saame ka kõige kõrgemaid tulemusi,” ütleb Arumäe.

Naastrehv rikub õhku

Ka tema ülemus, kesklabori õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa kinnitab, et suurimad näitajad saadakse just talvel või kevadel lume sulamise ajal – kui naastrehvid on asfalti lõhkunud ning ka lumetõrjevahendid satuvad õhku.

Talvel lisab mõlema mehe sõnul suure osa veel ka kütmine. „Eriti just puuküttega piirkondades on õhk kütmisperioodil päris must,” räägib Arumäe samal ajal, kui suvine mõõtmine Tartu maanteel lõpeb. Kümne minuti keskmiseks saame 24 mikrogrammi kuupmeetri kohta, mis Arumäe sõnul ei ole just kuigi paha tulemus. „Eks siin ole suur tuul ka, järgmises kohas on kindlasti suurem tulemus.”

Arumäe ei eksinud. Järgmises mõõtejaamas Liivalaia ja Tartu maantee ristmikul näitab mõõdik juba ligi kaks korda suuremat tulemust ja keskmiseks 45 mikrogrammi kuupmeetri kohta. „See on juba suurem. Siin on suured majad ja õhk liigub ka aeglasemalt,” põhjendas Arumäe.

Liigume edasi Viru keskuse bussiterminali, kus Eesti Päevalehega ühendust võtnud keskkonnaspetsialisti sõnul on õhk niivõrd saastunud, et tema oma lapsi sinna ei luba. Seetõttu paigaldame seadeldise ka sinna.

Hais on hullemgi

„Minu meelest ei ole siin just peened osakesed kõige suurem probleem, vaid hoopiski vingugaas ja hais,” räägib Arumäe. Neid me tol hetkel kahjuks mõõta ei saanud.

Pärast kümmet minutit seisis ekraanil keskmine 73 ning maksimaalseks tulemuseks oli lausa 114 mikrogrammi kuupmeetri kohta. „Siin ei haju see nii kiiresti. Ventilaatorid on, aga ega need ei ole sama võimsad kui liikuv õhk väljas,” ütleb Arumäe.

Erik Teinemaa imestab tulemust kuuldes. „Terminalis mõõdetud hetkeline tase on küllalt kõrge, samas kindlasti kõigub see sõltuvalt terminali läbivate busside arvust. Kui selline tase on seal pidevalt, siis on see üpris kõrge,” nendib ta.

Bussiterminalist liigume tagasi tänavale. Pronksi tänava ja Narva maantee ristumiskohas on mõõtmise hetkel liiklus väga hõre. Teeme ennustusi. „Ma usun, et siin on väiksem tulemus, kui eelmises kahes kohas,” oletab Arumäe. Kümne minuti keskmiseks tulemuseks saame 34 mikrogrammi kuupmeetri kohta

Viimasena otsustame mõõta sadamas. Laevadelt tulev suits sisaldab kindlasti palju peeneid õhuosakesi, arvame. Tulemuseks saame aga kõigest 22 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Erik Teinemaa sõnul on see tulemus loogiline. „Puhus kirdetuul mere pealt.” Teinemaa arvates ongi Tallinna plussiks mere lähedus. „Näiteks Tartus, mis asub ürgorus, on tulemus seetõttu palju kehvem,” lisab ta.

Pakime mõõteriistad kokku ja teeme järelduse, et Tallinna linna õhus ei ole midagi katastroofilist. „Kui inimesed veel rohkem ühistransporti kasutaksid ja tipptunni ajal vähem autosid liiguks, oleks olukord veel parem,” lõpetab Arumäe.
Viru bussiterminal„Ninaga tundub korras”
Viimased mõõtmised Viru bussiterminalis tehti Tallinna transpordiameti bussiterminali sektori peaspetsialisti Tavo Veinman sõnul 2004. aasta alguses. „Mina oma ninaga, ja ma arvan, et olen seda öeldes päris adekvaatne, ei tähelda küll, et oleks üleliigseid gaase,” põhjendas Veinman, miks viimase kaheksa aastal uusi uuringuid tehtud pole.

Mõõtmistulemused ei näidanud keskmistes tulemustes piirnormide ületamist, kuid tunni maksimumid ületasid lubatut kohati lausa kahekordselt. Väikeste õhuosakeste mõõtmistulemusel oli keskmine 31,2, mis jääb lubatud 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta piiridesse. Seevastu tunni maksimumiks mõõdeti 321,4.

Teine suur probleem oli lämmastikoksiidide sisaldus õhus. Kui selle ühe tunni keskmine piirnorm on 200 mikrogrammi ruutmeetri kohta, siis ühe tunni maksimumiks loeti lausa 429,1. Samas oli ööpäeva keskmine kuu aja jooksul 88,7 mikrogrammi kuupmeetri kohta.

Tavo Veinmani sõnul pärast seda ventilatsioonisüsteemi uuendatud pole.PiirnormidPeened õhuosakesed on tervisele ohtlikud

„Veel avaldamata magistritööst tuleb välja, et Tallinnas, teatud päevadel, kui õhusaaste on tõusnud, on suurenenud ka surmajuhtude arv,” tõstis Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu lektor Hans Orru esile otsese seose õhusaaste ja meie tervise vahel.

Tema sõnul põhjustavad peened tolmuosakesed ja õhusaaste eeskätt hingamisteede põletikke, mis võib viia krooniliste haiguste nagu astma tekkeni. Pikas perspektiivis võivad põletikud põhjustada ka südame- ja veresoonkonna haigusi.

„Ma ei saa küll öelda, et Tallinnas oleks midagi katastroofilist, aga kindlasti ei ole seal ka puhas õhk,” ütles Orru.

Siiski kirjutas Orru Eesti Arstis ilmunud artiklis, et kuna praegu lubatud minimaalsetel peente osakeste kontsentratsioonidel on leitud negatiivne mõju inimese tervisele, soovitavad nii Maailma Terviseorganisatsioon kui ka valdkonna juhtivad teadlased aineosakeste sisaldusele kaks korda karmimaid piirväärtusi.

Praeguse 40 mikrogrammi kuupmeetri kohta oleks siis lubatud poole vähem ehk 20. Artiklis leiti, et kui kõrvutada neid väärtuseid praeguse saastetasemega Tallinnas, siis ei ületataks tasemeid mitte ainult kesklinnas, vaid ka suuremates elurajoonides.