Tallinna laenueelarve võib uuel aastal lõhki minna
Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda firmadega kümne kooli renoveerimiseks sõlmitud rendilepingud ähvardavad linna laenueelarve lõhki ajada.
Raamatupidamise reeglite muudatus vastavalt Euroopa Komisjoni võimalikule uuele korrale võib uuest aastast seada linnavõimule kohustuse kajastada erafirmadele tehtavaid koolide rendimakseid eelarves laenun aja linn ületaks lubatud laenukoormust kolm korda.
Põhjuseks on see, et muutunud on rahvusvaheline raamatupidamise standard, mille järgi tuleb linna finantsdirektori Katrin Kendra sõnul avaliku ja erasektori koostööprojektid (PPP) eelarves kajastada laenuna. “Euroopa Komisjon pole seda muudatust veel teadaolevalt heaks kiitnud, nii et otsest kohustust Eestil oma õigusakte muuta ei ole,” ütles Kendra.
Praegu määratleb linn erasektori koostööprojektide raames tehtavaid makseid kasutusrendina ega arvestata neid laenukoormusesse.
“Kui Tallinna prognoositavaks laenukoormuseks 2007. aasta lõpu seisuga kujuneb 50,1 protsenti tulude mahust ja lubatud on 60 protsenti, siis PPP-lepingute arvesse võtmine kohustusena tähendaks lubatud mahu ületamist,” ütles Kendra.
Lubatud laenukoormuse ületamine võib linnale kaasa tuua krediidireitingu alanemise, mille tõttu ei pruugi laenu enam sama soodsalt saada. 2003. aastal omistas reitinguagentuur Moody’s linnale krediidireitingu A3 stabiilse väljavaatega, reitingut uuendatakse tänavu oktoobris.
Eelarvestrateegia järgi on linnal uuel aastal investeeringute katteks lubatud laenu võtta 500 miljonit krooni, tänavune 400 miljonit on veel välja võtmata, ent läbirääkimised käivad ja Kendra sõnul vormistatakse laen tõenäoliselt novembris.
“Praegu on linnal võetud laenukohustusi kahe miljardi krooni ulatuses keskmise elueaga 11 aastat,” ütles Kendra.
Laenude põhiosa tagasimakseteks kulub sel aastal 239,5 miljonit krooni.
Krediidireiting võib alaneda
Konkursiga erafirmadele remontida ja aastakümneteks hallata antud kümnele koolile ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile antud kuuele koolile lisaks pannakse praeguse plaani järgi oktoobris konkursile veel 14–16 kooli.
Seni kajastab linn rendimakseid bilansiväliselt tegevuskuluna. Täpsustatud arvestuse kohaselt kulub 2039. aastani rendimakseteks RKA-le ja erafirmadele 5,2 miljardit krooni, kusjuures summa ei sisalda koolide tagasiostmist turuhinnaga pärast lepingu lõppu.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Kalle Kuke sõnul pole vahet, kas vormistada kooliprojekt kasutus- või kapitalirendina, määrav on ettevõtmise sisu ja valmisolek rendimaksetega toime tulla. “Pöördusime Tallinna poole, kui see tehing päevakorda tekkis, palusime lepinguid ja riskianalüüsi – selle peale öeldi, et nad lepinguid ei saada,” ütles Kukk. Kendra märkis, et lepinguprojektid on kättesaadavad linna koduleheküljel.
Projektide vormistamine muutub
•• Rahandusministeeriumi juures tegutsev raamatupidamise toimkond avalikustab PPP-juhendi muudatuste projekti kommenteerimiseks oktoobris.
•• “Uus kord sätestab üheselt, et kui avaliku sektori üksus kannab enamiku renditava varaga seotud kulusid ning saab seega rendiperioodi lõppedes vara omanikuks, peab ta nii vastavat vara kui ka kohustust kajastama oma bilansis,” ütles ministeeriumi asekantsler Kalle Kukk.
•• Asekantsleri sõnul tuleb ka varem sõlmitud lepingud järgmisest aastast kajastada uute reeglite järgi. Kui ületatakse 60 protsendi piirangut, siis valla- ja linnaeelarve seadus sanktsioone ette ei näe, küll on valitsusel õigus vähendada omavalitsusele tasandusfondi väljamakseid ja Tallinn sealt raha ei saa.
