Tallinna liiklus venib tulevikus vaid hädised 15 kilomeetrit tunnis
Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringu tarvis tulevikuliiklust hinnanud inseneribüroo Stratum uuring näitab, et hoolimata suurejoonelisest tee-ehituskavast langeb sõidukiirus 2022. aastaks 14,6 kilomeetrini tunnis.
Praegu on keskmine kiirus 30-33 km/h. 2035. aastaks on võimalik sõidukiirust tõsta 34,3 kilomeetrini tunnis vaid juhul, kui ehitatakse välja Tallinna ringtee ja liikuma pääseb ühtviisi hästi Viimsi ja Laagri suunal. Väikese liikluskiiruse põhjus on aeglases tee-ehitustempos, mis jääb autostumisele jalgu ja millele ühistranspordi areng omakorda pole järele jõudnud.
Inseneribüroo Stratum teedeinsener Tarmo Sulger ütles, et tulevikust ettekujutuse saamiseks on püütud ennustada 2022. aasta ja 2030. aasta liiklust.
“Teemaplaneeringusse tehti 2035. aasta modelleering, aga see oli kompav ja suunda näitav väga suur üldistus,” ütles ta.
Modelleerimiseks on spetsiaalne arvutiprogramm, milles linn on jagatud 400 alaks. Insenerid söödavad sisse autode hulga ja soovitud sihtpunkti ning mudel valib ise, milline teekond on kiireim, näidates kätte võimalikud ummikukohad. Olenevalt ülesandest võtab ühe modelleeringu tegemine aega nädal kuni kuu.
Elanikke kaks korda enam
Mullu koostatud Suur-Tallinna mudelis arvestasid insenerid, et lähivaldade elanikkond kahekordistub kümne aastaga ja Tallinna lisandub autosid.
Drastilise näitena selgus, et 2022. aastaks võib Endla ja Luise tänava keskmine sõidukiirus langeda 3,8 kilomeetrini tunnis. Tartu maanteel sõidaksid autod 6,1 km/h, Pärnu maanteel keskmiselt 6,7 km/h. Kiireteks teedeks jäävad Laagna tee (48,8 km/h) ja Peterburi tee (48,5 km/h). Sulgeri sõnul saab uuringute tulemuste põhjal öelda, et Tallinna-sisene tipptunniliiklus 45 000 autoga on pool probleemist ja üle linna piiri suunduvad 15 000 autot tekitavad teise poole juurde. “Ummikud on tagajärg, mitte põhjus,” märkis Sulger.
Teede teemaplaan lõpusirgel
•• Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul on senine magistraaltänavavõrgu arengukava pisut aegunud, kuid viimasel kolmel aastal on teedesse stabiilselt pandud umbes 500 miljonit krooni aastas.
•• Kaua oodatud Põhjaväila Russalka ristmik ehitatakse kava järgi 2009.–2010. aastal. Ülemiste liiklussõlme projektile kulub veel aasta, ehitatakse 2010.– 2012. aastal.
•• Teekoridoridele maad reserveeriv tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneering aadressil http://www.tallinn.ee/est/ g3566s26340 on jõudnud keskkonnamõju hindamise järgsesse faasi. Kuni dokument pole volikogus vastu võetud, oodatakse linlastelt täpsustusi.
