Jaanuaris jäid linna eelarve laekumised eelmise aastaga võrreldes ligemale protsendi võrra väiksemaks ja samal ajal on investeerimisportfell kevadise lumena sulanud. Seejuures tõsteti aasta alguses ametnike palku keskeltläbi viis protsenti. Päevaleht üritas nende asjaolude valguses uurida, kui palju saavad linnaametnikud reaalset tasu.

Veebruari algul saadetud päringutele, kus palusime näidiskuuna avaldada novembris arvestatud sotsiaalmaksud, reageeris esimesena elamumajandusamet ja tulemus pani kulme kergitama. 2007. aasta keskmiselt palgalt, 16 694 kroonilt oli palk tõusnud juba 39 357 kroonini – tõus 135%. Tõsi, ametist teatati, et röögatu tõusu põhjustasid väljamakstud tulemustasud.

Suur lisatöö

Elamumajandusamet sai päringu tööpäeva õhtul kell pool viis ja vastus saabus juba järgmise päeva hommikul 9.39 – andmete kogumiseks läks aega ligikaudu tund.

Kümmekond minutit hiljem saabus juba linnakantseleist e-kiri, mis oli edasi saadetud ka kõigile ametite juhtidele. Selles väideti, et andmete kokkupanek nõuab ressursimahukat lisa­tööd, ja seetõttu pole päringule võimalik vastata.

Kui elamumajandusamet oma 23 töötajaga on väike asutus, siis ka üle saja töötajaga linnaplaneerimisamet saatis oma vastused vaid tund aega kolleegidest hiljem. Tegelikult peakski kuu jooksul arvestatud sotsiaalmaksu kokkulugemiseks piisama ühest raamatupidamisandmete väljavõttest.

Seejärel saatsime kõigile ametitele ja linnaosadele uue teabenõude, kus küsisime viimase kolme aasta novembri sotsiaalmakse ja töötajate arvu.

Möödus päev ja hakkas tulema ükshaaval vastuseid, mis sisaldasid ridu: „Vastavalt avaliku teabe seaduse § 3 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teie esitatud küsimusele vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist ning täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. Seetõttu ei ole tegemist avaliku teabega avaliku teabe seaduse tähenduses.”

Ometi saatis neli linnaosa summad ja vaid Haaberstis oli keskmine väljamakse töötaja kohta vähenenud. Küsimus aga jääb: miks linnaametid ja linnakantselei oma palkasid ja preemiaid niivõrd kiivalt varjavad?

Kommentaar

Raimo Poom

poliitikatoimetaja

Eelmisel aastal tegi Päevaleht uuringu ministeeriumide peamajade palgakulude kohta. Vastuste kättesaamine võt­tis natuke aega, kuid nad tulid.

See, mida teeb Tallinna linnavalitsus samasugustele teabe­nõue­tele vastates, kuulub kõige eredamate seadusele vilistamise näidete hulka. Igal kodanikul on õigus teada, kuhu tema maksu­kroone kulutatakse. Tekib küsimus: kas linnavalitsuses ikka toimib raamatupidamine seadusega ettenähtud korras?

Kui linnavalitsus esitab iga kuu sotsiaalmaksusummad maksu­ametile, siis ei saa olla põhjust, miks arve välja anda ei saa. Tallinna keeldumine viitab sellele, et raamatupidamine vajaks maksuameti välkkontrolli.