Tallinna Vee linnale tagasi ostmise lubadus on vaid tühi sõnakõlks

Eksperdid: Tallinna Vee tagasiost võib maksma minna kolm miljardit krooni.

Tallinna juhtide jutt osta tagasi nii palju Tallinna Vee aktsiaid, et see annaks linnale osaluseks kokku 50% + üks aktsia, ei saa olla mitte kuidagi tõsiselt võetav. Selleks oleks vaja kuni kolm miljardit krooni, mis on pea pool linna eelarvest.

Seni on spekuleeritud, et praeguse börsihinna juures läheks Tallinna Vee linna omandusse tagasiostmine maksma kaks miljardit krooni. Tallinna linnajuhid, näiteks abilinnapea Jaanus Mutli, on aga linna pressitalituse vahendusel vastu vaielnud, et linn ei taha oma omandusse saada 100% ettevõttest, vaid piisaks ka ühest aktsiast enam kui 50%. See aga minevat maksma 700–800 miljonit krooni.

Peab kokku ostma

Lihtsaim ja odavaim viis on ilmselt tõesti turult aktsiaid kokku osta, aga kuna Tallinna Vee aktsia on suhteliselt ebalikviidne, siis ilma hinda märkimis­väärselt liigutamata see plaan välja ei vea. „Varem või hiljem saadakse turul aru, et linn ostab ja sellele järgneb korralik hinnahüpe,” lausus üks investeerimispankur. Põhimõtteliselt tähendab see, et nii kui linn aktsiaid kokku ostma asub, lendab selle hind raketina taevasse.

Teiseks peab linn arvestama, et nii kui ta saab endale selle määrava aktsia, mis annab talle valitseva mõju, kaasneb automaatselt kohustus teha firma teistele aktsionäridele ülevõtupakkumine. „Mis hinnaga pakkumine teha tuleb, ei ole siis enam Tallinna otsustada, vaid see arvutatakse välja rahandusministri välja antud määruse põhjal. Kuid kindlasti ei ole see börsihinnast odavam,” selgitas Tallinna Veega varem seotud olnud advokaat. Põhimõtteliselt tähendab see, et linnal ei ole võimalik enamus­osalust kokku osta vaid börsilt ega leppida ka vaid Tallinna Vee ühe suuromaniku United Utilitiese osa väljaostmisega.

Enamusosaluse kättesaamiseks võib linn korraldada ka avaliku ülevõtupakkumise vähemus­aktsionäride väljaostmiseks. SEB Enskilda Eesti juht Henrik Igasta ei julgenud küll ilma põhjaliku analüüsita täpselt pakkuda, kui kõrgeks selle tehingu hind kujuneda võiks, ent tõi võrdluseks hiljutise Eesti Telekomi enamusosaluse müügi. „Telekomi pakkumishinna preemia väljakuulutamise eelse hinna suhtes koos lisadividendiga on 34% ja 41%, kui võrrelda pakkumisele eelnenud 90 päeva keskmist kaalutud hinda,” ütles Igasta.  Kui Tallinn pakub veefirma eest samuti praeguse turuhinna suhtes 40% preemiat, kõik väikeaktsionärid võtavad pakkumise vastu ja United Utilities mitte, tähendaks see linnale ligi 1,5-miljardilist kulu. Kui ka United Utilities soovib osaleda, peaks linn leidma aga juba ligi kolm miljardit krooni.

Kust see raha tulema peaks, ei oska öelda isegi Tallinna abilinnapea ja Tallinna Vee nõukogu liige Deniss Boroditš. „Üks asi on tahtmine, teine linna reaalsed võimalused. Kas ja kuidas see kõik toimub, selgub juriidiliste, majanduslike ja kindlasti ka linna eelarveliste võimaluste analüüsi järel,” lausus Boroditš. Kui reaalseks ta raha leidmist üldse peab, Boroditš öelda ei soovinud, lausudes, et nii tundlikul teemal ei ole mõtet spekuleerida.

Väino Sarnet: leping ahistab linna

•• Linnavalitsus tellis kauaaegselt erastamisagentuuri juhilt Väino Sarnetilt kaks aastat tagasi Tallinna Vee erastamislepingu ning linnale jäänud edasiste käitumisvõimaluste analüüsi.

•• „Linna poolt vaadatuna võib öelda, et leping on Tallinna jaoks väga raske,” lausus Sarnet, kuid kommenteerida ei soovinud. „See oli detailne analüüs lepingu nõrkustest ja tugevustest linna poolt vaadatuna ja ma üritasin seda teha võimalikult neutraalselt positsioonilt,” ütles Sarnet.