Tallinna võimalused aastaks 2040: „Uus ja parem linn”, „Ida-Berliin” või „Suu sekki mööda”

Tallinna „mäed” tuleb kiires korras ette võtta, sest sealsed elanikud muutuvad üha ajutisemaks ja vaesemaks. Suurte korterelamute renoveerimine või lammutamine on tegelikult palju odavam, kui inimesed kardavad. Uued plaanid vajaksid aga seadusemuudatust, mis laseks korteriühistutel elanike vastuseisust hoolimata maju ümber teha.

Aastail 2017–2018 on Eestis elu ilus ja majandus kasvab, ent samal ajal kukuvad lühikese ajaga Tallinna magalates alla mitme maja rõdud, ühes tellismajas toimub varing ja elanikud tuleb evakueerida. Meedia ei jäta ühtki juhtumit kajastamata. Magalate teema muutub üha olulisemaks ja jõuab tasapisi mõne poliitiku valimisvankri ette, abi on sellestki, et EL suunab elamute kordategemiseks palju raha. Riigikogu valimistel kõlavad loosungid nagu „Uus ja parem Lasnamäe” ja parlamendis üritatakse läbi suruda seadusemuudatust, mis laseks paneelmaju lammutada ka siis, kui ühistu vähemus sellele vastu seisab…

See on osa Tallinna ülikooli teadlaste kirjutatud kolme tulevikustsenaariumi hõlmava raporti „Tallinna elamispinnastsenaariumid ja „magamislinnaosade” tulevik” ühest stsenaariumist (vt kõrvallugusid). Raporti peamine järeldus on, et midagi tuleb ette võtta, sest kui füüsiliselt peavad majad veel vastu, on linnaosad moraalselt juba hooldekodu staadiumis. Inimesed kolivad esimesel võimalusel „mägedelt” minema, sest kommunaalarved küünivad lakke, korteriplaneeringud on ajast ja arust ning on lihtsalt liiga kitsas.