“Lumeleopardidele kehtib haruldaste liikide programm, mis tähendab, et iga sellest liigist sündinud loom üle maailma on kirjas,” rääkis Tallinna loomaaia zooabidirektor Vladimir Fainštein. Euroopas koordineerib programmi Helsingi loomaaia abidirektor, kelle juures haruldaste isendite teise loomaaeda saatmine kooskõlastatakse. “Võib juhtuda, et koht, kuhu me soovime looma saata, ei sobigi talle – näiteks kui ta on seal juba elava loomaga suguluses.”

Lumeleoparde on Tallinna Zoo saatnud peale Berliini ka mujale Saksamaale, näiteks Grefeldi, aga varem on neid kolitud ka Venemaale. Viimane noor lumeleopard sõitis maikuus hoopis Kaunase loomaaeda. “Tavaliselt on loomad aastakese emaga koos, siis võib nad ära saata,” sõnas Fainštein.

Tema sõnul tegeleb loomaaed pidevalt loomade suunamisega, keskmiselt kolib välja paar looma kuus. “Suvel ei taha me sellega tegelda, see häirib külastajaid,” märkis Fainštein.

Loomade saatmise peaeesmärk on verevärskendus. “Loomaaed ei ole ka kummist, aga loomad sigivad meil hästi,” sõnas abidirektor uhkelt. Kõiki poegi endale jätta pole mõtet, sest loomaaia üht tähtsamat ülesannet – liigikaitset – saab täita just uusi paarilisi otsides.

Loomade vahetusprogramm

Suurem loomade rändamise aeg on sügisel, sest selleks ajaks on kevadel sündinud pojad küllalt vanad. Enamasti viiaksegi loom uude elupaika noorelt, et ta võõraste oludega paremini kohaneks. Ka transporti taluvad mõned paremini kui teised. “Üldiselt ei ole loomaaia asukad metsloomad, nad on inimesega harjunud,” kummutas FainsŠtein müüdi, et transport on loomale tohutu stress. Ta tõi näite loomaaedades haruldasest paljunejast kääpakotkast, keda kavatsetakse septembris Berliini saata. “Just täna (eile – toim) saabusid veterinaarnõuded, pole siin midagi, mis probleeme valmistaks. Tuleb teha vastav kast ja kaks tundi lennukiga lennata!”

Palju keerulisem on lugu hirvede ja hobustega: need on suured ja palju närvilisemad loomad. “Aga on olemas ka veterinaarsed preparaadid, mis looma rahustavad,” vahendas Fainštein. Eriti raskeks näiteks tõi ta kaelkirjakute transportimise nende keha kõrguse tõttu ning mereimetajate transpordi, mille ajal võib looma ohustada ülekuumenemine.

Ehkki paljudes loomaaedades räägitakse külastajaile põnevaid juhtumeid, kus loomad transpordi ajal põgenevad, kastid lagunevad ja muud, pole Tallinna loomaaial sääraseid sensatsioone juhtunud.

Ehkki Tallinna Zool on kavas lumeleopardide pidamist laiendada, hakatakse paarikuistele lumeleopardikutsikatele samuti varsti uut elukohta otsima. “Meil on veel alles ka üle-eelmisel aastal sündinud isane. Tänavuste õe ja vennaga pole meil aga midagi teha, tuleb ikka korralik paar vormistada,” põhjendas Fainštein.

Tallinna lumeleopardidele uue ekspositsiooni ehitamisele on oma abikätt ja toetust pakkunud Saksa kolleegid. “Ega nad seda ilmaasjata tee, nad teavad, et meie lumeleopardide paljunemine on nii hea,” sõnas Fainštein.

Ehkki lumeleopardid on haruldaste liikide nimekirjas, ei ole nad nii ohustatud kui näiteks amuuri leopard, keda on maailmas järel vaid paarkümmend isendit – loomaaedades on neid enam kui looduses. Lumeleoparde on mõni tuhat isendit, kusjuures suur osa levilast on Kesk-Aasias, Himaalajas – piirkonnas, kus puudub eriline kontroll nende arvukuse üle ja kus aeg-ajalt toimub ka sõdu, nt Kirgiisias, Tadžikistanis. Nendes piirkondades on ka salaküttimine. “Kahjuks juhtub, et paljud ilusad suured haruldased loomad elavad sellistes ebastabiilsetes piirkondades,” sõnas Fainštein. Loomaaiad ongi maailmas reserv, kust saab ohustatud liike vajadusel loodusesse tagasi viia.

Peale lumeleopardide teatakse Euroopas Tallinna loomaaeda ka siinse parima kaljukitsede ja mägilammaste kogu tõttu – sellele ligilähedasi on kogu maailmas vaid paaris loomaaias.

Lumeleopard ehk irbis

Eraklik kõrgmägede asukas lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia) liigub looduses suvekuudel kuni nelja kilomeetri kõrgusel igilume piiril, talvekuudel tuleb oma põhiliste saakloomade – kaljukitsede ja mägilammaste kannul allapoole eelmäestikesse. Kuigi irbised on kogu leviala ulatuses jahikeelu all, jätkub salaküttimine ning suurem osa irbiste saakloomadestki on hääbuvate liikide hulgas. Tallinna loomaaias sigib liik hästi, praegu on siin viis isendit: kaks emast ja kolm isast. Loomaaial on pikka aega olnud plaanis teha neile alpinaariumisse uus ekspositsioon, mis iseloomustaks nende elupaika kõrgel mägedes.

Allikas: Tallinna loomaaed